Toompea malevkonna formeerumine Siiliks kulges edukalt

4. mai, Toompea – Täna hommikul toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna formeerimine suurõppusteks Siil. Malevkonna roheline kompanii kogunes Plangu tagalakeskuses ning kollane kompanii Kaitseliidu peastaabi kõrval.

Toompea malevkonna pealik Ilmar Raagi sõnul kulges formeerumine edukalt.

„Esialgsete andmete kohaselt  on enda kohaletulekus teada andnute protsent üle 85. Täpsed formeerinute arvud selguvad tänase päeva jooksul,“ ütles Raag.

Esmakordselt sõitis Toompea malevkonna rohelises kompaniis õppustele 2 kompanii enda meeste poolt remonditud BTR-i. Esmakordselt on väljas ka tankitõrjerühm.

Kollasel ehk sisekaitse kompaniil on väljas 2 rühma.

Fotode autor: Kati Rohtla

Vaata fotosid malevkonna formeerumisest SIIT.

SIIL ALGAS

Läbi aegade suurim õppus Siil 2018 algab 2. mail ja kestab 14. maini. Siil hõlmab kogu Eestit, kuid suuremad õppelahingud peetakse Lõuna ja Kagu-Eestis. Kandev roll on seekord Kaitseliidul. Õppusel on plaanitud osalema vähemalt 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, ajateenijat, reservväelast, naiskodukaitsjat ja liitlasvägede sõdurit.

Toompea malevkonna jaoks on selle Siili raskuspunkt 4.-7. maini, mil toimuvad koostöös PPA-ga harjutused Põhja-Eestis. Politsei- ja piirivalveameti poolne Siili üldjuht Marti Magnus ütles, et PPA läheb 4. mail üle kriisiaegsele juhtimisstruktuurile. Õppus annabki ülevaate, kuidas saab Kaitseliit PPAle toeks olla. Toompea malevkond annab õppustelt jooksvat ülevaadet meie naiste ja meeste tegemistest. 

Selline näeb õppuse stsenaariumi järgi välja lähipiirkonna poliitiline kaart.

SUUREM PILT

Õppuse stsenaariumi koostas Norras Stavangeris asuv NATO Ühendsõjapidamiskeskus (Joint Warfare Centre). Selle kohaselt on Siili ajal Eesti peamiseks oponendiks riik nimega Murinus, mis ei ole rahul NATO kohalolekuga ja otsib võimalusi oma mõjusfääri laiendamiseks Läänemere idakaldale. Stsenaariumis mängitakse läbi ka „areng kriisini“, mille loogika on selles, et kui reaalsuses piisavalt vara reageerida, siis on võimalik suurem eskaleerumine ära hoida. Meie õppuse raames toob Murinuse president Marin Kotumun ettekäändeks Eesti ja Läti sekkumise Murniuse siseasjadesse ja on valmis alustama sõjategevust Eesti ja Läti vastu. Oluline selles stsenaariumis on ilmselt kõigepealt see, et Eesti julgeolekut käsitletakse ka teiste Balti riikide julgeolekuga koos. Me ei ole eraldiseisev saar.  Igal juhul järgitakse rahvusvahelist hea tava, et reaalsete riikide vastast sõjategevust justkui ei harjutata. Lihtsa kaitseliitlase jaoks sellel stsenaariumil poliitilisel poolel olulist tähendust ei ole.  Tähtis on pigem see, et me harjutame ka hübriidolukordi, kus suur sõda veel ei ole alanud.  See ongi faas, kus Kaitseliit toetab politsei operatsioone.  Ja lõpuks olulisem vastase nime teadmisest on ikkagi koostöö proovimine ja teadmine, et harjutame Eesti kaitsmist oma riigi territooriumil.

KAITSELIIDU PEAÜLESANNE

Kaitseliidu pea ülesanne on vaadata üle oma tegelik liikmeskond. Me ju kõik teame, et olles vabatahtlikud, on Kaitseliidu meeskond teinekord üsnagi voolav. On ka neid, kes ütlevad, et me tuleme välja ainult siis, kui on suur kriis ja tõsine vajadus.

Nüüd aga on käes see hetk, kus tuleb teha üks vahekokkuvõte. Me võime juba täna jagada Toompea malevkonna liikmed kolmeks. Esiteks on need, kes sõidavad välja meie kahe kompanii kinnitatud koosseisus, teiseks on need, kes on juba haaratud politsei, päästeameti või kaitseväe ülesannetega ja kolmandaks need, kes igapäevaselt on passiivsemad. Planeerimise mõttes on just nemad küsimärgiks, sest me ei saa üles ehitada ühtegi operatsiooni teadmisega, et meil on nimekirjas X arv inimesi, kes võib-olla tulevad välja.

Toompea malevkond ootab seekord ka neid liikmeid 4. mail aadressil Wismari 3 (kohe Kaitseliidu maja Toompea 8 kõrval). Igale ühele leiame mingi vastuse. Tulge kohale ka need, kes tahavad rahumeelselt oma liikmelisust peatada. Mõned tahavad ehk astuda toetajaliikmeks, mis on samuti oluline, kuid ei eelda pidevalt õppustel käimist. Aga neile, kes tahavad jääda tegevliikmeteks, me leiame samuti jõukohase ülesande. Kõige tähtsam on kohaletulek tõestamaks, et te olete tõepoolest olemas ka raskel tunnil.

SIIL algab nädala pärast

Nii ehk teisiti on selge, et Toompea võitlejate soontes voolab vere asemel linnalahing. Seda harjutavad ka pioneerid.

Suurõppus SIIL 2018 algab napi nädala pärast. Meie üksustel on selle õppuste raames erinevad ülesanded, aga kõige suurem ja ühine on õppusele väljatulek. Tegelikult on öeldud ka seda, et SIIL-i ajal tuleb üksteisele otsa vaadata ja kui vaja, siis otsustada ka seda, kas tegelikult jõutakse panustada Kaitseliidu tegemistesse. 

Vanem-veebel Tuuling võttis 14. aprillil mõned relvaga liikumise põhitõed uuesti läbi.

Milles on probleem? Eelkõige selles, et kui reaalse kriisi korral on vaja Kaitseliitu kasutada, siis on vaja väga selgelt eristada neid võitlejaid, kes on kokku harjutanud ja neid, kellel on vaid hea tahe. Kui täna on meil paberi peal päris suured numbrid liikmelisuse kohta, siis nüüdsel õppusel saame endale ka pildi sellest, kuipaljud tegelikult välja tulevad. Ja see võib halvemal juhul tähendada ka seda, et mõne inimesega tuleb sõbralikult lahku minna. Usun, et see ei tähenda samuti alati midagi halba, sest vanusega tulevad teinekord haigused või on elu viinud meid kuhugi mujale. Kõigest võib aru saada, aga sõjalise planeerimise mõttes, tuleb ka olukorrale realistlikult silma vaadata. Praegune Kaitseliidu personalipoliitika suund on selline, et need mehed ja naised, kellel on palju isamaalist tahet, aga kellel ei ole võimalik pidevalt väljaõppes osaleda, need võiksid eelkõige olla Kaitseliidu toetajaliikmed. Reaalselt on see väga oluline, sest ilma toetava ühiskonnata, ei suudeta kuigi kaua ka võidelda. Kaitseliidu tegevliikmed oleksid siis need, kes pidevalt panustaks oma väljaõppesse. Väljaõppe tähtsus võrreldes lihtsa tahtega on aastatega tõusnud. Enam ei päde hüüatus: “Et ma olen valmis isamaa eest surema!” Täna on meil vaja ellu jääda ja ülesanne täita. Ja seda suudavad teha vaid väljaõppinud võitlejad. 

Sel pildil ongi KaMina rühma võitlejad väljaõppel. Kui päike paistab, siis ei ole ju midagi toredamat, kui veidi treenida.

Sel SIILil on meil esimest korda väljas isegi rohkem üksusi, kui meie senine “Roheline” kompanii. Nemad lähevad esimeste seas täitma lahingülesannet. Samas on ootamatult tähtsaks tõusnud ka meie teine “Kollane” kompanii, kelle ülesanne on tagalas vastutada korra ja julgeoleku eest. Mõeldes kaasaegsetele sõjalistele doktriinidele, kus võitlus viiakse kohe vastase sügavusse, ei ole meil mingit võimalust eeldada, et “Roheline” kompanii peab ees lahingut ja “Kollane” kompanii kõigutab tagalas jalgu. Iroonia on ju selles, et vastase eriüksuste võimalikud sihtmärgid asuvad pigem tagalas ja seega peab just “Kollane” kompanii kokku puutuma eriüksuslaste ja nende poolt välja õpetatud võitlejatega/diversantidega, samal ajal kui “Rohelise” kompanii ette jäävad konventsionaalsemad üksused. Neist erinevatest eesmärkidest tulenevalt on kahe kompanii väljaõpe meil olnud ka erinev. “Roheline” on astunud rohkem ühte jalga Kaitseväega, samal ajal kui “Kollane” kompanii on muuhulgas arendanud koostööd PPA-ga. Kogu  Kaitseliidu mastaabis on aga täiesti uueks nähtuseks nn. ministeeriumite rühmad. Idee on selles, et näiteks Kaitseministeeriumi ametnikke ei saa võtta “Rohelisse” kompaniisse, sest ministeerium peab töötama ka sõja ajal. Samal ajal võiksid ministeeriumi töötajad aga olla valmis ka ise reageerima kergematele (juhu) rünnakutele. Seetõttu ongi näiteks moodustatud Kaitseliidu Kaitseministeeriumi rühm, kellel sisuliselt ongi ainult üks objektipõhine ülesanne – mitte lubada juhuslikel “pättidel” Kaitseministeeriumi kergesti pikali joosta. Taolisi rühmasid tekib veel, sest me saame hästi aru, et suvalise kriisi ajal peavad kõik olulised asutused oma tööd jätkama, et riik püsti seisaks. 

Muidugi on nende veidi uudselt taasavastatud kontseptsioonide katsetamine alles pooleli. Aga sel puhul tahaks veidi ülbitsevalt ütelda, et Toompea ei karda innovatsiooni. 

Taani CV90 kompanii Eestis

21. märtsil toimus järjekordne Toompea akadeemia loeng tutvustamaks taani soomuskompaniid ja nende doktriini. Kogu jutt oli tasemelt avalikul ja riigisaladusi ei räägitud. Lektoriks oli väga hea taani rühmaülem. Loengu tasemest räägib see, et küsimusi esitati ligi pool tundi ja siis lõpetati need väevõimuga.

Huvitavad killud.
1)Taani jalaväe jagu on kuueliikmeline ja koosneb kahest kolmeliikmelisest tulemeeskonnast. Igas meeskonnas on üks kuulipilduja ja ühe laskuri seljas on veel mingi TT seadeldis. See tähendab, et jaos on kaks kuulipildujat ja kaks eraldi tankitõrje relva.
2) Nende taktika põhiskeem kasutab “salooni ukse avamise” mudelit, mis kasutab alati kolme manööverdavat elementi. See tähendab, et kõigepealt kindlustatakse ära kaks tiiba, kes avavad ukse, et keskelt teostatakse rünnak. Kui meie oleme rohkem harjunud kombinatsiooniga, kus vastane fikseeritakse ja seejärel tiivatakse/haaratakse, siis klassikalises taani manöövris moodustavad fikseerija ja tiibaja lõpuks “salooni uksed”, kes mille vahelt teostab tagant tuleb ründaja vastase lõpliku hävitamise. Selle taktika eelis on enda üksuse valmisolek kohe vastata vastase tiibamisele, kuid eesti metsades, kus nähtavus on halb, see taktika alati ei tööta ja tuleb olla innovatiivne.
3) Taani CV90 soomuskompaniis ei ole eraldi tankitõrje üksust. Nad eeldavad, et kui vastaspoolel on tankid, siis antakse ka neile tugevduseks tanke. Nii nagu see eFP Eesti pataljonis toimubki. Carl-Gustavit nad päriselt tankitõrje relvaks ei lugenud, sest T-90 vastu jääb see relv suuresti lahjaks. 
5) Eesti metsad nullivad suurepäraselt tankide eeliseid.

Kuidas tütar kutsus isa lippu heiskama.

Kodutütar Rahel Mägi heiskas riigilipu Pika Hermanni torni, aga see sündmus andis ka Kaido Mägile, Kaitseliidu Toompea malevkonnast, põhjuse sama teekond jalge alla võtta.

EV100 puhul heiskasid kodutütred ja noorkotkad veebruari kuus igal hommikul riigilipu Pika Hermanni torni. Toompea malevkonna Kodutütarde rühma aktiivseim liige Rahel Mägi sai selle au osaliseks 26. veebruaril.

Rahel Mägi sai võimaluse võtta kaasa kaks inimest, kelleks  ta valis oma kodutütrest sõbranna Carmeni ning isa Kaido Mägi, kes on Toompea malevkonna tagalapealik.

Rahel Mägi (13) rääkis, et hakkas kodutütreks kolm aastat tagasi, kui ta isa sellest organisatsioonist ja seal tehtavast talle põhjalikumalt rääkis. Oma toonast otsust pole ta kordagi kahetsenud.

 

„Mulle väga meeldivad Kodutütarde iganädalased koondused ja suvised laagrid. Kavatsen kodutütrena aktiivselt tegutsed kuni 18-aastaseks saamiseni ning seejärel liitun Naiskodukaitsega,“ kinnitas Rahel.

Raheli isa Kaido on väga rahul, et tütar on leidnud riigikaitsesse panustamisega endale meelepärase huvitegevuse.

„Mõtlen, et meie malevkonna mehed peaksid nii oma poegi kui tütreid rohkem pühendama Kaitseliidu tegemistesse, sest just nii saavad noored innustust riigikaitsega tegelemiseks,“ selgitas Kaido.

Riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni kulges Rahelis kinnitusel väga sujuvalt, sest sellel päeval polnud suurt tuult. Lisaks lipu heiskamise pidulikule tseremooniale oli Rahelil koos kaaslastega võimalik tutvuda Pika Hermanni torni tutvustava sisegaleriiga. 

Ivo Rull