19.-23. oktoobrini korraldab Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐬, 𝐇𝐚𝐫𝐣𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥 𝐣𝐚 𝐑𝐚𝐩𝐥𝐚𝐦𝐚𝐚𝐥 õppuse 𝐏𝐨̃𝐡𝐣𝐚𝐧𝐚𝐞𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔. Tänavu keskendutakse sõjaaja üksuste juhtkondade, sealhulgas Ussisõdalaste üksuste juhtkondade väljaõppele. Viiepäevase õppuse eesmärk on täiendada juhtide teadmisi ja praktilisi oskusi ning tugevdada koostööd erinevate juhtimistasandite vahel. Õppuse käigus värskendatakse üksikvõitleja- ja relvaoskusi, viiakse läbi laskeharjutusi ning harjutatakse õppetöö ettevalmistamist ja läbiviimist. Samuti keskendutakse käskude andmisele, rühma juhtimisele ja ettekannete tegemisele. Territoriaalsed juhtimisgrupid harjutavad staabitööd ja juhtimistegevust. Õppus toimub peamiselt Kaitseliidu taristul. Territoriaalsed juhtimisgrupid tegutsevad oma vastutusaladel. Õppuse korraldamisel arvestatakse kohalike elanikega ning tegevused on planeeritud nii, et häirida nende igapäevaelu võimalikult vähe. Avalikus ruumis suuremahulist taktikalist tegevust ei toimu ning tänavatel imitatsioonivahendeid ei kasutata. Piirkonnas võib kohata tavapärasest rohkem kaitseliitlasi.

Fotod: Silver Jaanson 14. detsembril, kolmandal advendil, jõudis lõpule Kaitseliidu Tallinna maleva õppus Toompea Lukku 2025. Õppuse keskne põhimõte oli selge ja teadlik: treeni nii, nagu tegutsed päriselt ja just seda ka tehti. Harjutati linnakeskkonnas, avalikus ruumis ja koostöös nende partneritega, kellega tuleb vajadusel tegutseda ka päris olukorras. Õppuse viimasel päeval külastas Toompeal tegutsenud kaitseliitlasi Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. Päeva jooksul viidi läbi ka viimane koostööharjutus Riigikantseleiga. Kaitseliidu ülem ja Põhja maakaitseringkonna ülem külastasid ühiselt Riigikantseleid, kus jälgiti koostööharjutuse läbiviimist. Neid võttis vastu Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna nõunik Mihkel Sildnik. Kohtumisel käsitleti koostööd, infovahetust ning Kaitseliidu rolli ja tegevust õppuse Toompea Lukku 2025 raames. Seejärel kohtus Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal kaitseliitlastega. Peaminister tundis huvi õppusel osalejate käekäigu vastu, […]

Foto: Eneken Helme kogu 30. augustil 2025 lahkus igavikuteele Toompea malevkonna taasasutajaliige ja sõjaajaloolane Toe Nõmm. Toe Nõmm sündis 23. septembril 1953. aastal Tartumaal Kavastu külas. Pärast Jõgeva Keskkooli lõpetamist (1972) jätkusid õpingud tollases Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo erialal, mis lõppesid 1977. aastal diplomitöö „Pärnu kaubandus Prantsuse keisririigi sõdade perioodil“ kaitsmisega (juhendaja professor Helmut Piirimäe). Järgnevalt töötas ta ajalooõpetajana, kultuurimälestiste kaitse inspektorina Paide Koduloomuuseumis, õppis aastatel 1986–1990 Tallinnas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi juures aspirantuuris ning töötas sealsamas aastatel 1990–1994 teadurina, valmistades ette kandidaaditööd 1940. aasta sügisel Eesti armee baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalse laskurkorpuse ajaloost, mis kahjuks jäi lõpetamata. 1980. aastate lõpus, mil seoses uue ärkamisajaga sai hakata Eesti ajaloost tõepäraselt kirjutama, asutas Toe Nõmm koos mõttekaaslastega 1988. aastal Eesti […]

31. detsembril 2024. aastal lahkus manalateele meie kaasvõitleja president Arnold Rüütel. Arnold Rüütel oli Toompea malevkonna liige aastast 1994 ja Kaitseliidu Auliige aastast 2013. aastast. Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond avaldab sügavat kaastunnet president Arnold Rüütli lähedastele ja sõpradele. Foto: Delfi Meedia AS

30.11.2024 rivistus KL Männiku lasketiirus ülesse 11 võistkonda, et maha pidada Toompea malevkonna karikavõistlus laskmises. Võistluse formaat oli täiesti uus, nimelt oli tegemist võistkondliku mõõduvõtuga, kus meie LaKo oli välja pannud 7 ja MaKo 3 võistkonda ning pealiku juhtimisel pakkus neile konkurentsi võistkond, kelle liikmed olid varasemalt võitnud 4 Toompea malevkonna individuaal karikat ehk meie aktiivses väljaõppe faasis osalevatele võitlejatele astus vastu puhas kogemus. Kokku osales 44 võistlejat, mis on Toompea karikavõistluste osalusrekord. Miks selline formaadi muutus. Esmalt seepärast, et ajalooline karikas, millise võistluste võitja võistkond aastaks enda valdusesse saab oli ka ajalooliselt võistkondlik auhind. Aga veelgi tähtsam on ehk see, et võistkondlik formaat, kus iga liige läheb arvesse, motiveerib igat võistkonna liiget pingutama esimesest viimase lasuni kuivõrd isiklik ebaõnnestumine […]