Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Eelmine postitus lõppes klassikalise küsimusega: „Mida teha?“ Paraku pean enne vastamist täiendama konventsionaalse sõja stsenaariumite kirjeldust osaga, mis puudutab konkreetselt Eestit. Illustratsioonid on aga seotud suurema vaatega. II OSA KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI Niisiis, eelmises postituses sai selgeks, et Venemaa militaarne peaeesmärk sõja I faasis on hõivata positsioonid, mis takistavad NATO vägede juurde toomist ja varustamist. Selle ülesande täitmiseks toimub rida tegevusi juba enne kineetilise sõja algust, mille ülesandeks laias laastus on lagundada ja aeglustada NATO otsuste vastuvõtmist nii Eestis kui kaugemal Brüsselis ja Washingtonis. Kutsume seda tulevase lahinguvälja kujundamiseks (shaping) ja räägime sellest pikemalt järgnevas hübriidsõja peatükis. Samal ajal toimub Venemaal vajaliku grupeeringu lahingvalmiduse tõstmine ja tõenäoliselt ka rünnaku lähtejoone ligidale liikumine. Meenutame, kuidas Ukraina […]

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Jõudes Ukrainast tagasi Varssavi lennujaama on aeg Eesti uudiseid lugeda ja….jeerum. Avalikkuse ees on avaldusi, mida ma iial enam ei uskunud kuulvat. Seepärast kirjutan pikemalt. Ees on kolm peatükki julgeoleku teemadel 1. Konventsionaalse sõja vari 2. Hübriidsõja oht 3. Mitteeksistentsiaalsed, kuid väga tõsised julgeolekuriskid (terrorism, rahutused jne) I OSA – KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI SISSEJUHATUSEKS Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Repetitio est mater studiorum. KAS EESTI SAAKS PROVOTSEERIDA SÕDA VENEMAAGA? Ei saa, sest sõjalises mõttes ei ole Venemaa jaoks Eestit olemas. Jah, poliitilises vaates oleme, aga sõjaline vaade kasutab kaugelt teistsuguseid kategooriaid. Kui vene poliitikas me räägime kaasmaalaste kaitsest, impeeriumi ülevusest või kurikavalast läänest, siis sõjalises mõttes on teemad hoopis aeg, ruum ja ressursid. Ühest küljest […]

“Maakaitsest päriselt” Rene Toomse 28. veebruaril kell 18.00 Tallinna Ülikoolis Toompea malevkonna loengusarja TOOMPEA AKADEEMIA Vabariigi aastapäevale pühendatud eriloeng toimub teisipäeval 28. veebruaril kell 18.00. Loengu teemaks “Maakaitsest päriselt” Lektoriks on Kaitseliidu Kooli ülem ning “Maakaitse käsiraamatu” ja “Patrullija taskuraamatu” koostaja major Rene Toomse. Loengus käsitletakse maakaitse definitsioone ja selle vastuolusid. Maakaitse tegelikku ulatust ja haaret. Kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida. Mõttearendus, kuidas maakaitse üksustest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata. Loengust lähemalt:

President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Kotkaristi V klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele nooremleitnant Peeter Ilisonile. “Toompea malevkonnas on inimesed, kelle abita ma ei teeks neid asju, mida teen. Aitäh teile, see on meile! Eesti eest!” Liitusin Kaitseliiduga 2006. aasta detsembris, see on veidi üle 16 aasta tagasi ehk see organisatsioon on olnud mu elu osa üle poole minu elust. 2007 alustasin vanas muldpõrandaga puitmajas oma sõdurioskuste kursust. 2022. aastal, täpselt samas kohas, olin kursuseülem viiekümnele äsja liitunud kaitseliitlasele kaasaegses õppeklassis. Ajast, mil uutele liitujatele jagati Rootsi vorme ja rakmeid ning õppustel käidi tsiviilautodega, aega kus uued liitujad saavad endale digivormi ja vajaliku baasvarustuse ning allüksustel on oma masinapark. Kõik ei ole nii lilleline, kõike ei ole piisavalt, […]

President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Valgetähe IV klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele ja katiseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnajuhatajale Kristjan Mäele. “Kriisideks tuleb ja on aega valmistuda juba headel aegadel, aga halbadel aegadel on kriitiline teha õigeid otsuseid.” Kristjan Mäe