Tähelepanekuid Vene hübriidsõjast kapten Ilmar Raagilt. Infosõda Mul oli mõttes kirjutada juba enne valimisi, aga kummalisel kombel on praegu mõned märgid otsekui seened mulla seest nina välja pistnud. Kõigepealt eristame kommunikatsiooni, mis põhineb sõnal, pildil või helil ja strateegilist kommunikatsiooni, mis põhineb tegudel. Näiteks NATO strateegiliseks kommunikatsiooniks oli eFP lahinggrupi toomine Eestisse vastuseks VF suurenenud sõjalisele aktiivsusele Ukainas 2014. aastal. EKRE tänane tegu, mis kvalifitseerub stratkomina, on vaidlustada valimiste tulemused Eestist. Stratkomi puhul ei ole tähtis, mida sa konkreetselt ütled, tähtis on tehtud tegu. TRADITSIOONILINE MEEDIA VS SOTSIAALMEEDIA Väga pikka aega keskenduti infosõja diskussioonis Venemaalt pärinevale televisioonile ehk traditsioonilise meedia sisule. Lõpuks leiti, et see sisaldab vihakõnet ja lõpetati nende edastamine. Sama toimus ka juhtivate kremlimeelsete veebilehtedega. Tulemus sarnaneb Ukrainas […]

Tähelepanekuid Vene hübriidsõjast kapten Ilmar Raagilt. HÜBRIIDOHUD DEFINITSIOONIST Sõda on olemuselt oma tahte pealesurumine kellelegi, kes seda ei taha. See tähendab, et vastasseis algab varem kui relvade tärin. Clausewitzi mõttetera, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega, osutab just sellele. Näiteks ütles Kreml Kiievile 2013. aasta sügisel, et Euroopa Liidule ei tohi ligineda. Kui selle tulemusena puhkesid Maidani rahutused, mis viisid president Janukovitši langemiseni, siis tundus Kremlile, et ta on ammendanud oma poliitilise sunni vahendid. Ukraina oli väljumas VF mõjusfäärist. Järgnes kineetiliste vahendite kasutuselevõtt ehk sõda väljus hübriidfaasist ja läks ”kuuma faasi”. Seega hübriidohtude puhul me räägime erinevatest valdkondadest, mille kaudu on võimalik teisele riigile survet avaldada. Riikliku jõu instrumendid on klassikaliselt: a) Poliitilis/diplomaatiline b) Informatsiooniline c) Majanduslik d) Sõjaline […]

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Eelmine postitus lõppes klassikalise küsimusega: „Mida teha?“ Paraku pean enne vastamist täiendama konventsionaalse sõja stsenaariumite kirjeldust osaga, mis puudutab konkreetselt Eestit. Illustratsioonid on aga seotud suurema vaatega. II OSA KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI Niisiis, eelmises postituses sai selgeks, et Venemaa militaarne peaeesmärk sõja I faasis on hõivata positsioonid, mis takistavad NATO vägede juurde toomist ja varustamist. Selle ülesande täitmiseks toimub rida tegevusi juba enne kineetilise sõja algust, mille ülesandeks laias laastus on lagundada ja aeglustada NATO otsuste vastuvõtmist nii Eestis kui kaugemal Brüsselis ja Washingtonis. Kutsume seda tulevase lahinguvälja kujundamiseks (shaping) ja räägime sellest pikemalt järgnevas hübriidsõja peatükis. Samal ajal toimub Venemaal vajaliku grupeeringu lahingvalmiduse tõstmine ja tõenäoliselt ka rünnaku lähtejoone ligidale liikumine. Meenutame, kuidas Ukraina […]

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Jõudes Ukrainast tagasi Varssavi lennujaama on aeg Eesti uudiseid lugeda ja….jeerum. Avalikkuse ees on avaldusi, mida ma iial enam ei uskunud kuulvat. Seepärast kirjutan pikemalt. Ees on kolm peatükki julgeoleku teemadel 1. Konventsionaalse sõja vari 2. Hübriidsõja oht 3. Mitteeksistentsiaalsed, kuid väga tõsised julgeolekuriskid (terrorism, rahutused jne) I OSA – KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI SISSEJUHATUSEKS Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Repetitio est mater studiorum. KAS EESTI SAAKS PROVOTSEERIDA SÕDA VENEMAAGA? Ei saa, sest sõjalises mõttes ei ole Venemaa jaoks Eestit olemas. Jah, poliitilises vaates oleme, aga sõjaline vaade kasutab kaugelt teistsuguseid kategooriaid. Kui vene poliitikas me räägime kaasmaalaste kaitsest, impeeriumi ülevusest või kurikavalast läänest, siis sõjalises mõttes on teemad hoopis aeg, ruum ja ressursid. Ühest küljest […]

“Maakaitsest päriselt” Rene Toomse 28. veebruaril kell 18.00 Tallinna Ülikoolis Toompea malevkonna loengusarja TOOMPEA AKADEEMIA Vabariigi aastapäevale pühendatud eriloeng toimub teisipäeval 28. veebruaril kell 18.00. Loengu teemaks “Maakaitsest päriselt” Lektoriks on Kaitseliidu Kooli ülem ning “Maakaitse käsiraamatu” ja “Patrullija taskuraamatu” koostaja major Rene Toomse. Loengus käsitletakse maakaitse definitsioone ja selle vastuolusid. Maakaitse tegelikku ulatust ja haaret. Kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida. Mõttearendus, kuidas maakaitse üksustest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata. Loengust lähemalt: