2014. aastal alanud sõda Ukrainas on väga keeruline episood ajaloos, mida on keeruline jutustada, sest erinevaid tõdesid on seal palju. Kui ei miski muu, siis ainuüksi Ukraina juhtkonna otsus toimuvat mitte nimetada sõjaks, vaid terrorivastaseks operatsiooniks või, näitab olukorra mitmetähenduslikkust. Järgneva kirjatöö eesmärgiks ei ole anda eelistust kodusõja, proxisõja või Vene-Ukraina sõja diskursusele. Minu eesmärgiks on mõista esimest Ukrainale pöördelist lahingut Ilovaiski all. See viis Minski esimese leppeni ja sisuliselt separatistlike riikide de facto tunnistamiseni.   Lisaks avalikele allikatele, kasutan ka lugusid, mida mulle rääkisid kohalikud ajakirjanikud 2019. aastal Ida-Ukrainas toimunud meediakoolituste käigus. Mul puudus tihti võimalus nende juttusid kontrollida, aga samas on need lood väärtuslikud kasvõi nn „folkloorse“ mälus seisukohast, sest sealt kooruvad hoiakud määravad ka inimeste käitumist. Lõpuks […]

Head inimesed suudavad palju teha! Kui teil midagi muud ei ole teha, siis paluge Kauril rääkida kuidas vanasti linnasid piirati ja kui teil veel aega üle jääb, siis paluge Katriini, et ta teile kanüüli veeni torkaks. Kõik on puhas nauding. Nüüd siis tuleb välja, et eelpool mainituga nende anded ei piirdu.Toompealt tulevad Tallinna Aasta noortejuhid 2019 : Kaur Lillipuu ja Katriin Ivanov.

15. novembril toimus meie malevkonna heade sõprade soomlaste visiit Tapa sõjaväelinnakusse. Kokku osales 24 külalist ja tegu oli vastastikuste külastuste meiepoolse korrana. Tapal aitas mul soomlasi võõrustada brigaadi staabist kpt Rebane, kes esmalt andis neile lühikese ülevaate 1. Jalaväebrigaadist ning selle toimimisest. Peale laeva- ja bussireisi oli külalistele planeeritud lõunasöök Tapa linnaku uues sööklas. Teadaolevalt on see suurim sõjaväeotstarbel ehitatud söökla Baltikumis. Suundusime programmiga edasi külastades 1. jalaväebrigaadi infrastruktuure. Võrdlusena sai ette võetud visiidid vanasse ja uut tüüpi kasarmutesse, kus üsna kiiresti sai meie külalistele selgeks, kui head on väljaõppe võimalused praegustel Eesti ajateenijatel. Soomlastele avaldas muljet kui lihtsalt, samas targalt on konstrueeritud uut tüüpi kasarmud, mida võime näha praktiliselt kõikides Eestis paiknevates sõjaväelinnnakutes. Peale kasarmuvisiite suundusime vanale lennuväljale, kus […]

Nüüd, kus õppus RÜNOL on liginemas, avaldame teise osa meie mitte-väga-tõsisest seriaalist “Uus Pesupulber”, kus Toompea kaitseliitlased lähevad appi ühele perele, kes ei oska valida uue ja traditsioonilise pesupulbri vahel.

Arengud toimuvad ikka spiraalikujuliselt. Mõne aja möödudes tekib tunne, et ringiga on vanade teemade juurde tagasi jõutud, et ehkki konkreetsed olukorrad on alati uued. Kuna Eestis on üheaegselt uus Kaitseväe juhataja ja ka uus Kaitseliidu ülem, siis on põhjust Kaitseliidu kontseptsioon üle vaadata. 25. septembril toimus Tallinna malevas Kaitseväe ja Kaitseliidu juhatajate infopäev. Palju oli juba ette räägitud brigaadikindral Riho Ühtegi tulekuga kaasnevatest muutustest. Seekordse infopäeva olulisemaks märgiks oli, et Tallinna malevkondade juhtide ees esines Ühtegi koos Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga, kes toonitas, et nad räägivad Ühegiga sama juttu. Kõige olulisemad punktid olid järgnevad: Kaitsevägi on huvitatud maakaitsest. Alles jääb varem sel aastal püsti pandud Põhja Maakaitseringkond. Isegi kui Kaitseliidus on erineva mobiilsuse astmega üksusi, siis tema peamiseks vastutusalaks […]