Ergutused Eesti Vabariigi aastapäeva puhul

Vabariigi aastapäeva puhul ja üleüldse tähelepanuväärsel EV100 aastal on hea meel õnnitleda meie malevkonna liikmeid.

Medalisaajad:

  • Tanel Lään – Kaitseliidu Teenetemedali III klass
  • Tiit Põder – Valgeristi III klass

Auastmed:

  • Janar Randväli – nooremveebel
  • Janno Isat – nooremleitnant
  • Boris Polov – nooremleitnant
  • Oskar Kivisiv – leitnant
  • Andre Lilleleht – major
  • Andres Rekker – kolonelleitnant

Õnnitlused medalite ja auastmete puhul!

Ilmar Raag,
Toompea malevkonna pealik

Toompea oma sõdurikursus

Neljapäeval, 8. veebruaril käivitus Toompea malevkonna sõdurioskuste kursus ehk lühidalt SOK. Tegemist on omalaadse pilootprojektiga. Sisu poolest tundub, et tegemist on üsna harjumuspärase formaadiga, kus õppurid omandavad põhilisi sõdurioskusi ja teadmisi. Kursuse jooksul õpetatakse käsitsema relvi ja pioneerivahendeid, toimub laskeväljaõpe, õpitakse topograafiat ning sõdurile iseseisvalt hakkamasaamiseks vajalike välioskusi.

Kursuse teeb aga eriliseks asjaolu, et kursuse läbiviijaks ei ole maleva tegevväelased vaid Toompea malevkonna kaitseliitlased. Niisamuti ei toimu õppetöö mitte ainult pikkadel nädalavahetustel, vaid et koormust hajutada, siis ka neljapäeva õhtuti pärast tööpäeva lõppu. Praktika saadakse lõpuks loomulikult „põllul“. Kursus lõppeb metsalaagri ning sõduri rajaga, kus õppurid sooritavad nõutud lõpueksamid ja rakendavad omandatud teadmisi praktikas. 

Kursusel osaleb 28 õppurit ja õppe protsessi toetab maleva staap, malevkond ja erinevad kaitseväelased tegevteenistusest. Kogu projekti veab n-ltn Oskar Kivisiv.

Siilil me teiseks ei jää

Rohelise kompanii rühmad veetsid nädalavahetuse Männiku harjutusväljal, et korrata juba omandatud ja õppida juurde uusi sõdurioskusi. Harjutasime haavatu käsitsemist lahingolukorras, jao erinevaid drille sh. soomuki toetusel ja lõpetasime juba rühmasuuruse üksuse rünnakudrillidega. 

Kahe päeva lühikokkuvõtteks võib öelda, et teise päeva lõpuks nägi kõik juba päris hea välja ehk vundament edukaks esinemiseks suurõppusel Siil  on pandud.

Toompea malevkonna relvurpealiku vaade laskeväljaõppesse, kuidas edasi…

Autor: Kaido Tropp, relvurpealik

Selleks, et määratleda kui oluline roll on Kaitseliidus laskeväljaõppel, tasub alustuseks lugeda kaitseliidu seaduse § 2, mis ütleb järgmist: “Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kindralmajor Kiili on enda ettekannetes jaganud  Kaitseliidu liikmeid kolme V põhimõttel: võitlejad, võimaldajad ja võimendajad.

Mina mõistan seaduses kirjapandut viisil, et igaüks, kes liitub Kaitseliiduga ning määratleb ennast Kaitseliidu tegevliikmena, soovib osaleda sõjalises väljaõppes, mille üheks lahutamatuks osaks on oskus meile usaldatud relvi ohutult ja oskuslikult käsitseda. Esinedes aasta tagasi malevkonna üldkoosolekul, tõin välja laskeväljaõppega seoses järgmised numbrid: meil on olemas absoluutne tipp,  ca 20 aktiivset harrastajat ja edasi on tühjus…

Täna saan öelda, et Toompea malevkonna parimad laskjad on jätkuvalt absoluutne tipptase nii Tallinna malevas kui Kaitseliidus tervikuna. Aktiivsete harrastajate osakaal on suurenenud ca 30-ni, aga arvestades meie ca 400 liiget on „tühjuse“ osakaal jätkuvalt suur.

Tegeliku pildi sellest, kus me hetkel asume, andis päris hästi sügisene Toompea malevkonna karikas laskmises, kus püstitati küll Toompea malevkonna karikavõistluste osalusrekord, tulejoonel oli pea 100 laskjat, AGA miinuspoolele saab kanda selle, et üle 50% osalejatest saavutasid tulemuse alla 175 punkti ehk alla Laskurklassi II taseme.

Järeldus sellest saab olla ainult üks – Kaitseliit ühelt poolt peab pakkuma võimalusi rohkem harjutada ja iga kaitseliitlane teiselt poolt peab kasutama iga võimalust selleks, et laskmist harjutada. Harjutamise positiivne näide oli viimane Tallinna maleva avatud laskepäev, kus püstitati laskepäeva osalusrekord, suuresti seeläbi, et pea 50% laskjatest tuli Toompea malevkonnast.

Lisaks laskmise harjutamisega tegelevate liikmete arvu suurendamisele seisab meie ees uus väljakutse, milliseks on KV ja KL uue laskeväljaõppe eeskirjaga kehtestatud uued põhimõtted, mis eeldavad, et laskja sooritab laskeharjutuse lahingvarustuses, erinevatest laskeasenditest ja positsioonidest ning kõik see käib aja peale. Kirsiks tordil on see, et lisaks hinnatakse relva käsitsemise drille ning igale liikuma hakkamisele peab eelnema 360 kraadi lahinguvälja kontroll.

Meie rohelise kompanii liikmete jaoks seab uus eeskiri ka väga selge eesmärgi: alates 2018.a võivad lahinglaskmistel osaleda ainult need võitlejad, kes on eelnevalt läbinud TEST 3.

Kuidas siis ikkagi jõuda ikkagi selleni, et kasvaks nii laskeväljaõppes osalemise aktiivsus ja oleks saavutatav ka uue eeskirjaga nõutav väljaõppe kvaliteedi kasv???

Minu usun, et vastus sellele küsimusele peitub kõigi malevkonnaliikmete suuremas panuses laskeväljaõppes osalemise osas. Isegi kui laskmine oleks võrreldav jalgrattasõiduga, mida ei ole võimalik päriselt unustada, siis võin kinnitada, et uute drillide omandamine eeldab nende harjutamist.

Võimalusi harjutamiseks on suures pildis piisavalt: 7 Tallinna maleva laskepäeva, 3 Toompea malevkonna laskepäeva, vähemalt kolm KL võistlust Männiku tiirus, kus on võimalik osaleda Toompea malevkonna võistkonnas, lisaks kollase kompanii initsiatiiv, kus võimalik ka kord kuus laskmist harjutada.

Teema kokkuvõtteks:  iga kaitseliitlane, sõltumata tema kuuluvusest erinevate värvidega tähistatud struktuuridesse või ka tegutsedes erinevates tegevusrühmades, PEAB hoidma enda laskeoskust tasemel, mis vastab Kaitseliidu kõige suuremale eesmärgile, olla vajadusel valmis relv käes kaitsma Eesti iseseisvust.

Lasketesti T3 tutvustav video relvurpealiku seersant Kaido Tropp’i ja seersant Allan Kruusi poolt:

Tutvustame Toompea malevkonna uut pealikku

Küsis Ivo Rull,
Toompea malevkonna liige 

Toompea malevkonna pealik Ilmar Raag: „Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.“

Ilmar Raag Kesk-Aafrika Vabariigis
Ilmar Raag Kesk-Aafrika Vabariigis

Möödunud aastavahetusperioodil toimus vahetus ka Kaitseliidu Toompea malevkonna juhtimises. Pikaaegne malevkonna pealik leitnant (r) Jan Lukk andis detsembri alguses malevkonna juhtimise üle leitnant (r) Ilmar Raagile. Palusin selle puhul uue aasta alguses Ilmar Raagilt intervjuu, et tutvustada tema nägemusi Toompea malevkonna rollist ja tulevikust. 

Miks võtsid vastu Toompea malevkonna pealiku koha?

Olen malevkonna liige alates 2005. aastast, tegutsenud nii teavituspealiku kui õppuste ajal tuletoetusohvitserina. Kui Jan Lukk helistas ja rääkis oma lahkumisest ning teiste malevkonna juhtidega peetud vestlustest tekkinud minu kandidatuurist tema järglaseks, ei mõtelnud ma pikalt. Tunnen, et suudan ja tahan anda malevkonna arengusse uut energiat. 

Jätad siis teised oma tegevused seniks tahaplaanile?

Kõik Kaitseliidus tegutsejad klapitavad oma igapäevaelu tegemised Kaitseliidus tehtavaga, nii ka mina. Kui just ei puhke sõda, siis teen oma filmid ikka ära. Aga mis iganes kriisi puhkedes jääb looming loomulikult ootama.

Kuidas mõtestad malevkonna pealiku rolli?

See on omamoodi kodanikuühiskonna esindaja tsiviilkontroll sõjapealike tegevuse üle. Rohelist või kollast kompaniid lahingus või muus konfliktis juhivad ikka sõjapealikud, minu asi on juhtida üldist struktuuri. Olla kontaktis Tallinna Maleva juhtkonnaga ning erinevate toetajate ja partneritega. Malevkonna pealik peab olema nii administreerija kui kõneisik.

Millises seisus Toompea malevkonna üle võtsid?

Oleme üks väga hea malevkond, aga veel mitte kõige parem malevkond. Jan Lukk on ära teinud väga suure ja tänuväärse töö. Mäletan, et umbes 8 aastat tagasi pidime õppusel välja panema ühe rühma ning paraku ei saanud tollal rühma jagu mehi kokku. Nüüd pole meil enam viimasel kolmel-neljal aastal terve kompaniiga väljaminekuga probleeme olnud. Ühest küljest tuleb sellist motivatsiooni tõusu näha sisemise sihikindlast töös, aga üksjagu „tänu“ kuulub ka Vladimir Putini sõjakale tegevusele.

Ajalooliselt on Toompea malevkonnas olnud väga kõrge ohvitseride osakaal. Heameel on tõdeda, et nüüd on meiega liitunud hulk esmatasandi võitlejaid ning oleme sisekaitsekompaniist muutunud klassikaliseks lahingkompaniiks.

Milline on Toompea malevkonna tänane struktuur?

Meil on roheline ehk lahingkompanii ja kollane ehk sisekaitsega tegelev kompanii. Selline jaotus võimaldab ühest küljest paremini rakendada neid, kel kaitsetahe olemas, aga mingitel põhjustel nö metsa minna pole võimalik. Ning teisest küljest kaasata neid, kes riigiametnikena on bronni all või kes tervise, ärilise hõivatuse või mõnel kolmandal-neljandal põhjusel ei saa lahingkompaniiga liituda.

Hetkel on Tallinna Malevas on kõige selgemini vast oma näo leidnud Põhjakompanii. Aga Toompea malevkond on mitmetes lõikudes Põhjakompaniile kandadel astumas.

Kuidas Toompea malevkond positsioneerub Kaitseliidu üldises pildis?

Sobindume oma struktuuriga hästi Kaitseliidu värske arengukavaga, mis jaotab liikmed võitlejateks, võimaldajateks ja võimendajateks. Ainult võitlejatega ei saa hakkama, vaja on ka toimivat tagalat ning tõhusat teavitust.

Et adekvaatsemalt teostada sõjalist planeerimist, pakume neile, kes õppustel osaleda ei saa, Kaitseliidu toetajaliikme staatust. See pole sugugi alavääristav. Meil pole vaja nö fantoomvõitlejaid paberil, kes õppustel tegelikult ei osale. Nõnda saame täpselt piiritleda, mis on iga malevkonnaliikme võimalik tegelik panus mistahes kriisis.

Millised on Sinu kui malekonnapealiku rõhuasetused?

Kaitseliidu uus arengukava vormistab olukorra, milles me täna oleme. Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.

Väga oluline on valmis olla hübriidohtudeks. Et saaksime hakkama kõikide loodusõnnetustega ennem, kui keegi liiga jõuliselt oma „abi“ hakkab pakkuma. Meie väikese ja õhukese riigi suur probleem on, et suuremates kriisides kuivavad riigi vahendid ja võimalused kiiresti kokku. Seetõttu ongi ülioluline, et kodanikuühiskond suudaks kiirelt organiseeruda ja sekkuda.

Kuidas täpsemalt?

Eesti rahvastik paraku vananeb ja kahaneb. Ka politsei ja piirivalve samuti hakkab pikas perspektiivis kokku tõmbuma. Seega iga meie kodanik peab suurema võimaliku kriisi tekkides olema valmis mingil moel osalema.

Milline on Su pikaajaline malevkonna juhtimise strateegiline plaan?

Tugevdan rohelist kompaniid ning arendan kollast kompaniid. Rohelise kompaniile hangime Mustpeade Vennaskonna kaasabil öövaatlusseadmed.

Kollane kompanii täieneb nii Kaitseministeeriumi kui Eesti Panga rühmaga, sest neid strateegilisi objekte tuleb kriisis turvata üheskoos. Tugevdame kollase kompanii koostööd PPA-ga, et paremini omandada politsei tegutsemistaktikat.

Kuna meil on palju erinevaid militaareksperte, siis tahame jätkata juba käivitunud loengute sarja militaarrahvaülikooli vormis. Ning pakkuda sellest osasaamist nii Tallinna maleva kui teiste malevate võitlejatele. Pean ülimalt oluliseks, et kaitseliitlased ei osaleks mitte ainult laskeharjutustel, vaid omaksid ka ülevaadet erinevate lahingute planeerimisest ning potentsiaalsete vastaste võitlustaktikast.

Vaja on tegeleda ka nö sotsialiseerumisüritustega. Näiteks on meie spordipealikul väga tore idee, et kevadel võiksid kõik meie malevkonna liikmed avaliku ürituse käigus sooritada NATO testi.

Millised on Toompea maleva lühiajalised eesmärgid?

Meie tagalaülem Kaido Mägi on suutnud malevale organiseerida muljetavaldava autopargi. Soovin malevkonna mobiilsuse tõstmisega veelgi tugevamalt tegeleda, sest on ju teada et oma potentsiaalsele vaenlasele jääme hetkel alla justnimelt võimes kiirelt liikuda ühest punktist teise.

Öövaatlusvõimekust, nagu juba mainisin, saame tõsta Mustpeade Vennaskonna abil. Tugevdame luurerühma tehnilist varustust, sest hübriidohu korral on just luurajatel eriti oluline roll.

Püüame iga kompanii juurde kinnistada oma lahingmeediagrupi. Malevkonnal on juba positiivne kogemus sellise üksuse tegevusest õppusel Hunt 2016. aasta varakevadel. Saime siis aru, kui tähtis on toimuvast toota reaalajas pilti erinevatele meediakanalitele. Ning et näitama ei peaks mitte ainult oma tegevust, vaid objektiivselt dokumenteerima ka vaenlase kuritegusid.

Tahan sisuliselt tööle saada ka staabiohvitseride rühma (kuhu kuuluvad teiste seas näiteks Leo Kunnas ja mõned endised PPA juhid), kes käivad erinevatel õppustel hindajatena. Oleme analüüsinud, et lisaks kevadistele suurõppustele peaksime hakkama tegema sügisesi, kus saaks kevadel tehtud vigu parandada.

Lisaks on veel plaan hakata tänast pärimuse vormis olevat Toompea malevkonna ajalugu vormistama ajalooraamatuks, vahest koguni dokfilmiks. Need asjad võiksid valmis saada malevkonna 100. aastapäevaks.

Mis on Sinu jaoks Kaitseliidus tegutsemise suurim võlu?

Eestis pole mitte ühtegi teist sellist vabatahtlikku ühendust, kus nii EKRE kui sotside liikmed tegutseksid üksteisega õlg-õla kõrval ning oleksid selles tegevuses nõnda üksmeelsed.