Taktikalise laskmise näidisvõistlus “Pealiku rada 2019”

Taktikalise laskmise tutvustusvõistlus

„PEALIKU RADA 2019“

MIS ON KAITSEVÄE TAKTIKALINE LASKMINE?

Taktikalise laskmise eesmärgiks kaitseväelaste oskus efektiivselt ja samas ohutult kasutada oma teenistusrelvi ja lahingvarustust võimalikult reaalsetele olukordadele sarnastes situatsioonides.

Taktikalise laskmise reeglid on mugandatud IPSC praktikal-laskmise reeglitest, suuremateks erinevusteks on see, et laskur kannab harjutuse sooritamise ajal välivormi, killu-või kuulivesti, kiivrit ning vähemal 10kg kaaluvaid rakmeid või lahingvesti. Lisaks sellele on lubatud ainult taktikalised salvevahetused ehk on keelatud salvede ja muu varustuse maha kukutamine. Nn multigun harjutusel kasutatakse kahte erinevat relva ning taktikaliste olukordade imiteerimiseks sunnitakse laskurit kasutama varjete tagant laskmist.

VÕISTLUSE JUHEND

EESMÄRK

Tutvustada taktikalise laskmise distsipliini kaitseliitlaste seas, tõsta Toompea malevkonna liikmete taktikalise laskmise taset ja selgitada välja parimad laskurid.

II AEG JA KOHT

  1. Võistlus toimub 18.05.2019.a. Kaitseliidu Männiku lasketiirus, Trapi tee 1
  2. Võistluste avamine ja ohutustehnika instruktaaž kell 09.30
  3. Võistluste algus kell 10.00
  4. Võistluste orienteeruv lõpetamine kell 14.00

III OSAVÕTJAD

  1. Võistlus on Toompea malevkonna liikmetele ja malevkonna kutsutud külalistele, kellel on läbitud relvaeksam kaitseliidus või PPA-s.
  2. Registreerumine toimub kuni 17.05.2019.a.
  3. Küsimused palume edastada aadressil ilmar.raag@kaitseliit.ee

IV LASKEHARJUTUS

  1. Võistlus toimub SRA reeglite järgi mis on kohandatud antud võistlusele oludele.
  2. Kokku on võistlusel kõikide radade peale võistleja kohta minimaalselt 50 automaadist ja 30 lasku püstolist distantsidel 5 m – 75m.
  3. 1. ja 2. rada on lihtsamad. Nende ohutul läbimisel lubatakse võistlejad rajakohtuniku loal järgmistele radadele. Igal rajal on kohtunikul õigus kõrvaldada võistluselt võistleja, kes teeb ohtliku turvavea.
  4. Raja läbimine võib eeldada füüsilisi ülesandeid. (Jooks seljakotiga, roomamine jne)
  5. Vähemalt üks radadest sisaldab sihtmärgi tuvastamise ülesannet, mis tähendab, et enne iga võistlejat võidakse muuta sihtmärkide ja “no shoot” märkide asukohta.

 
V RELVAD JA VARUSTUS:

  1. Kõik võistlejad lasevad võistluse korraldajate toodud EKV tabelvarustuse relvadest AK4 ja HK USP.
  2. Võistleja saab oma relva rajakohtuniku käest. Igal rajakohtunikul on kolm identset relva.
  3. Automaatideks on tabelrelvad AK4 standard raud sihikute ja kahe salvega.  
  4. Püstoliks on HK USP 9mm kaliibriga kahe salvega,  
  5. Vajalik vöörihm püstolikabuuri kinnitamiseks , rakmed või taktikavest ja kiiver, kuuli- või killuvesti saab kohapeal (kui endal ei ole). Iga võistleja võib soovitavalt võtta kaasa oma isikliku taktikalise varustuse.
  6. Võistleja võib kasutada oma relvarihma.

VI OHUTUSREEGLID

  1. Laskeharjutuse sooritusalast väljaspool peab relv olema kogu aeg ilma salveta või tühja fikseeritud salvega, laadimata ja vinnastamata ning lisaks kaitseriivistatuna, kui võimalik.
  • Relv loetakse laetuks, kui:
    • relva padrunipesas on padrun;
    • relva lukk on tagumises asendis ja relvale on kinnitatud padrunitega salv.
  • Võistlusalal kantakse püstolit kabuuris või kandepakendis. Vintpüssi, haavlipüssi või täpsuspüssi kandes peab raud olema üles- või allapoole, kui relv ei ole kandepakendis. Sõrm ei tohi olla päästikukaitse sees.
  • Väljaspool laskeharjutuse sooritusala tohib relva käsitseda ainult eraldi selle jaoks ette nähtud, märgistatud ja piiratud relvakäsitsusalal, kus peab olema märgistatud ohutussektor, millesse peab relva raud olema relva käsitsemisel suunatud.
  • Relvakäsitsusalad on paigutatud sobivasse kohta laskeharjutuse lähedusse ja

märgistada hästi nähtavate viitadega. Relvakäsitsusala piirid peavad olema selgesti märgistatud. Laskjad võivad kasutada relvakäsitsusalasid järgmistel eesmärkidel:

  • Pakkida kotti, võtta kotist välja ja panna kabuuri laadimata relva.
    • Harjutada vinnastamist ja teha tühilaske laadimata relvaga.
    • Harjutada salve vahetust tühja salvega.
    • Kontrollida, puhastada, parandada ja hooldada relva, selle osa või muud tarvikut.
  • Käsitsetava relva raud peab olema igal hetkel suunatud relvakäsitsusalale märgitud ohutussektorisse.
  • Relvakäsitsusalas ei tohi ühelgi hetkel tegeleda laskemoonaga.

Laskeharjutuse sooritamise alal

  • Relva tohib käsitseda ja seda laadida ainult kohtuniku käsul.
  • Laskeharjutuse sooritamise ajal, kui relv on käes, peab relva raud alati olema suunatud ohutussektorisse. Kui laskeharjutusel kasutatakse püstolit, peab see olema kabuuri panekul, kabuurist võtul ning laetuna kabuuris olles (lähteasendist sõltumata) suunatud ohutussektorisse või kõige rohkem 2m laskjast tahapoole.
  1. Laetud relva raud ei tohi olla suunatud laskja poole.
  1. Relva laadides, tõrget kõrvaldades, salve vahetades või tühjaks laadides peab sõrm olema väljaspool päästikukaitset. Kui relva tühjakslaadimine nõuab sõrme asendit päästikukaitsest seespool, siis peab sellest kohtunikku eelnevalt informeerima.
  1. Kui laskja liigub rohkem kui ühe sammu võrra või vahetab laskeasendit, võib sõrm olla päästikukaitsme sees ainult sel juhul, kui toimub laskmine või sihtimine nähtaval olevate märkide suunas.
  1. Laskeharjutuse sooritamise ajal võib laskja kaotada kontakti relvaga ainult

laskeharjutuse kirjelduses sätestatud viisil või vajadusel asetab kaitseriivistatud või laadimata relva kontrollitult maha. Nendel juhtudel ei tohi laskja relvast eemalduda kaugemale, kui 1m.

  1. Kui laskja kaotab kontakti relvaga muul, kui eespool kirjeldatud viisil, siis kohtunik katkestab soorituse, tõstab üles ja laeb relva tühjaks.
  1. Ülesande kirjelduses võidakse ette kirjutada relva kaitseriivistamine liikumise ja laskeasendi vahetamise ajal, juhul kui see on ohutuse seisukohast vajalik.
  1. Valanguga tulistamine on keelatud, kui ülesande kirjelduses ei ole nõutud teisiti.
  1. Juhul kui võistleja teeb juhulasu, katkestab kohtunik viivitamatult soorituse ja laskja diskvalifitseeritakse võistluselt.
  1. Juhulasuna käsitletakse:
    1. lasku, mis tehakse enne alustamise märguannet või pärast laskmist lõpetavat käsklust ”Lae tühjaks ja näita ette”;

B. lasku, mis tehakse laskesektorist välja;

C. lasku, mis tabab maad lähemal kui 3 meetrit laskjaist, kui ülesanne seda ei eelda;

D. mis tahes lasku, mida ilmselgelt ei olnud kavas teha.

VII TULEMUSTE ARVESTAMINE

Tulemusi loetakse IPSC reeglite kohaselt.

VIII AUTASUSTAMINE

Kolme edukaimat laskurit autasustatakse Toompea malevkonna meenete ja diplomiga.

IX ISIKUKAITSEVAHENDID/TOITLUSTUS

Laskekohal on tagatud võistlejatele nägemis-ja kuulmiskaitsed.

Oma kaitsevarustuse kasutamine on lubatud.

Ilmar Raag

Kapten (r)

Toompea malevkonna pealik

Scoutsrännak kui motivatsiooni tõstev eneseületus

Viimasest Scoutsrännaku läbimisest on möödas tubli 8 aastat ja kuna üritus toimub tööpäeval on keeruline saada päeva vabaks.

See aasta sai varakult plaani võetud osalemine. Kuna mõned aastad on ka treeningkoormus olnud suurem ja kripeldama on jäänud 4h ja 30 minuti piir
ja medal. Väike unistus oli minna ja lõpetada alla 4 tunni. Päev algas minul otse 24h valvest tulekuga haiglast, õnneks oli rahulik valve olnud, ja bussiga kohale Läsna sõites oli ka uni läinud, väike ärevus sees. Kohapeal ootas pikk registreerimisjärjekord ja kompaniikaaslane aitas seljakoti õige kaaluga ära täita kuniks sain riided vahetatud. Usaldasin teda ja kordagi ei mõelnud, et äkki lõpus kaaludes ei ole 10 kg koti raskuseks, oli ligi 12kg , irooniliselt tänasin varuga pandud raskuse eest.

Stardikoridor oli kitsas, saime ettepoole Markoga mindud, plaan oli joosta niipalju kui saab. Stardipauku ei kuulnud, ja esiotsas startimine oli hea plaan, rahvast oli ees vähe. Tegin küll sooja ja jooksusamme ennem starti aga 2-3 kilomeetrit oli puhtalt soojaks sörkimine ja jalgade harjumine saabastega jooksmisega. Siis läks kergemaks, mäest üles sai kõnnitud kiiresti ja muu aeg joostud nii nagu maastik lubas. Rada oli palju pinnasteedel ja kruusateedel, minule see sobis, sest asfaldkattega tee võtab jalad läbi. Mõned kilomeetrid oli jää ja lumega kaetud, oli libedaid lõike, kuid ei kukkunud . Päike paistis terve raja ulatuses, oli tuult ning oli soe. Võib öelda, et ideaalne ilm.

Aeg läks kiirelt, kuulasin oma lemmikmuusikat, nägin tuttavaid rajal, kellest sai möödutud ning kui oli 1 kilomeeter jäänud, ei uskunud ise ka, et nüüd on läbi. Kõige raskem oli peale 20ndat kilomeetrit, kus minu jaoks rada venis, peale 25ndat kilomeetrit toimus väsimuse tõttu väike tempo ja motivatsiooni langus, tundsin, et kanna peal olnud valulik koht, läks veel valusamaks, järeldasin, et väike vill läks katki. Õlad ei andnud õnnelikul kombel tunda, olid väsinud aga mitte valusad.

Nähes kaugelt Läsna linnaku masti, toimus viimaste jõuvarude koondamine, et pea püsti ja uhke tundega joosta üle lõpujoone. Kohe ma ei teadnud, et
ma olen esimene naine finišis, aga teada saades tekkis hea tunne, pingelangus, ja ainuke mõte oli saaks seljakoti ja relva seljast ära võtta ja istuda.

Lõpuajaks tuli 3 tundi ja 54 minutit. Väsimus, tühi kõht, joogijanu ja valulik alaselg on kõigest pisiasjad, mis järgmiseks päevaks lähevad üle. Kompanii kaaslane Marko lõpetas 10 minutit ennem mind, teised tulid rahulikult, alla 7 tunni.

Järgmine aasta näeme rajal!

Veebel Katriin Ivanov