RÜNOL 2020

Pühapäeval 20. septembril 2020 lõppes Toompea lahingkompanii õppus RÜNOL 2020. Tegemist on Toompea enda initsiatiiviga pakkuda rühmadele välja õppus, kus on võimalik harjutada hajutatud lahingtegevust just rühmade tasandil.

Märk arengutest oli uute võimekuste katsetamised. Kui Soome reservväelased olid juba tavalised külalised sellel õppusel, siis seekord kasutas nii “omade” kui “vastastel” pool droone ja lisaks katsetati ka MILREM-i UGV lülitamist jao taktikalistesse drillidesse. Väga kasulikuks osutus ka laservestide kasutamine. See tähendas, et relvade külge kinnitati laserandurid, millega oli võimalik suhteliselt olulisel määral simuleerida reaalset tuld. Muidugi peab arvestama, et metsas ei pruugi laserkiired võpsikust läbi murda.

Käesoleva õppusega sai läbi ka leitnant Mihkel Tiki aeg kompaniiülemana. Tseremoniaalselt lasti tema vanad saapad õhku ja malevkonna ohvitseride poolt kingiti lahkuvale kompaniiülemale eesti ohvitserimõõk.

Toompea karikavõistlus 2020

Vasakult paremale: Ilmar Raag, Olari Kaljuste, Kaido Tropp.

5. septembril toimusid järjekordsed Toompea karikavõistlused laskmises. Uhke, sõjaeelsest ajast pärit kapa viis endale koju Olari Kaljuste.

Ilm ühteaegu soosis meie üritust ja samas lisas ka väljakutseid. Umbes tund aega pärast võistluse lõppu hakkas korralikult sadama. Samas tõusis juba laskmise ajal külgtuul, mis võis lendu lastud kuuli umbes 5 cm vasakule nihutada.

Programmis oli kõigepealt Kaitseliidu standardharjutus 3x 100 meetrit. Seejärel püstolist HK USP 3×2 lasku 30 meetri pealt. Tegemist on ühe osaga Bunderswehri ametlikust lasketestist, kus kõik lasud tuleb sooritada 18 sekundi jooksul. (Maast, põlvelt, püsti). Nende kahe harjutuse järel oli liidripositsioonil Ilmar Raag, kuid võistluse formaati oli kirjutatud , et finaalis algab harjutus uuesti.

Finaalis tuli 1 minuti jooksul lasta kolmest asendist (maast, põlvelt, püsti) igaühest 3 lasku ja teha nende vahel ka salvevahetusi. Kõike seda siis 100 meetri distantsil. Siin tuli ajakasutuse ja täpsuse kompromiss kõige paremini välja Olari Kaljustel, kes saavutas väga hea tulemuse 69 punktiga.

Võistluse järel toimus ka väike arutelu praeguste harjutuste ajakohasuse teemal. Ühest küljest oleme näinud, et TEST 3 üks läbikukkumiste põhjus on märgist mööda laskmine, isegi kui kõik muud taktikalised drillid on paremaks läinud. Seega sihtimise ja sujuva päästmise tähtsust ei saa ära unustada. Teisest küljest aga ei sisalda praegused harjutused taktikalisi elemente, mis tuleb viia automaatsuse tasandile: näiteks lahinguvälja kontroll, sihtmärgi ala kontroll, relva laadimisel selle ülestõstmine, et säilitada teadlikkust ümbritsevast lahinguväljast jne. Seega me peame oma harjutusi parandama.

Eesmärgiks on ju saada paremaks võitlejaks. Seepärast tuleb silmas pidada, et muidu populaarsed IPCS ja SRA praktikaline laskmised õpetavad samuti teatud valesid hoiakuid, sest nendel võistlustel harjutatakse üksinda imemeheks olemist, samal ajal kui reaalses elus loodame me võidelda alati meeskonnaga.

Kuid need on mõtted tulevikuks. Praegu anname au Olari Kaljustele.

Tapjat ajas taga Toompea kaitseliitlane.

Meediast on juba läbi käinud, et laupäeva öösel 6. juunil helistas häirekeskusesse üks mootorrattur, kes andis teada, et nägi Lihula Olerexi tanklas avarii põhjustanud autot, mis sõitis kohapealt minema. Mootorrattur asus autot jälitama, sest nii nagu igal ühel on õigus enesekaitseks, nii on ka igal ühel õigus kurjategijat kinni pidada, et teda üle anda politseile. Õnnetuseks ei teadnud mootorrattur, et joobes juhil, Mikk Tarrastel, on ka relv. See sai mootorratturile ka saatuslikuks.

Mootorrattal sõitnud mees oli Toompea malevkonna kaitseliitlane Virgot Rägastik. Oma käitumisega tol öösel kehastas ta seda, milline peaks olema kaitseliitlane: tähelepanelik oma kogukonna suhtes ja julge seaduserikkumise peatamiseks.

Virgot liitus Kaitseliiduga alles selle aasta alguses. Ometi oli Toompea malevkonna siderühmas juba kokku lepitud, et algaval nädalal läheb Virgot koos oma rühmakaaslastega parandama sideautot. Nüüd viivad kaaslased Kaitseliidust tema hauale pärja. Kaitseliidu Toompea malevkonna nimel avaldan kaastunnet Virgoti perekonnale ja lähedastele. Virgoti vend on samuti vastu võetud Toompea malevkonda.

Täpsuse huvides tuleb ütelda ka paar sõna tulistaja Mikk Tarraste kohta, kellel ei ole kunagi olnud mingit seost Toompea malevkonnaga. Tõsi on, et Mikk Tarraste oli Tallinnas poisipõlves aktiivne noorkotkas. Kui ta seejärel hakkas noorkotkaste juhiks, ilmnes et tegemist on kergesti ärrituva ja agressiivse mehega, kelle sõnakasutus ei olnud samuti kohane kaitseliitlasele. Omaaegsed Tallinna maleva juhid hea meelega ei meenuta teda. Ütleme otse, et väga kiiresti ei peetud teda enam sobivaks oma ametisse. Temast lahtisaamine ei olnud aga sugugi lihtne, sest Mikk Tarraste kasutas erinevaid juriidilisi nüansse, et protsessi peatada. Lõpuks lepiti 7 aastat tagasi kokku kompromissis, et Tarraste kirjutab ise lahkumisavalduse, et vältida halvema kõlaga väljaviskamist või vallandamist. Tema avaldus rahuldati kohe.

Toompea matk 2020 “Priius kallis anne!”

Pilt on illustratiivne. Sinna me ei jõua seekord. :)

Kõik, kes on pikast istumisest vaevatud, sel nädalavahetusel 15-17 MAI 2020 toimub Toompea matk 2020 “Priius kallis anne!”

Tulla võivad nii Toompea kaitseliitlased või ka teie muud sõbrad-pereliikmed, kes matkamist ei pelga. Matkajad ei tohi liikuda suuremates gruppides kui 10 inimest.

ILM
Vahelduv pilvisus. Võimalikud vihmahood. Päeval 8-10 kraadi. Öösel 0 kraadi.

Matk algab reedel 15MAI20 kell 1500 Toompea 8. Sealt saab esimeste kontrollpunktide koordinaadid.

Matkaradu on lõpuks 3. Esimesed kaks väljuvad Tallinnast, kolmas Keilast. Rajad on tehtud arvestusega, et esimesel päeval kõnnitakse umbes 4-5 tundi ja teisel päeval 3-5 tundi. Hullud sportlased on suutelised need ka ühe hingetõmbega läbima, aga see ei ole eesmärk.

  1. Matkarada “Karm nagu Otto Tief” on tõsistele luurajatele ja neile, kes mäletavad oma SBK lõpurännakut õndsa naeratusega. Kogupikkus 2 päeva peale tuleb ca 50 km.
  2. Matkarada “Lilled ja liblikad” on kõigile füüsiliselt läbitav, nii et hea õnne korral ville jala alla ei tule. Kogupikkus on ca 30 km.
  3. Matkarada “Kiirelt sisse, kiirelt välja” algab Keilast. 16MAI2020 kell 1200 ilmub Toompea sotsiaalmeedialehele MGRS koordinaat kohast, kuhu tuleb jõuda. Soovitav on alustada Keila raudteejaamast. Pikkus ca 15 km.

ÜLESANNE
Püüame leida Tallinnast sisse ja välja minevaid varjatud liikumiseks sobivaid radu.
Teie või teie meeskond saab teekonnal 2-3 koordinaati, milleni jõudmise täpse teekonna valite ise. Seega teekonna lõplik pikkus sõltub teist endist. Võtke seda kui lõtva luuremängu, kus vastutegevuse rollis on võimalik vihmahoog. Mida vähem inimesi teid näeb, seda parem. Seega suurtel teedel kõndimine päevavalguses näitab vähest pühendumist. Mõnes kontrollpunktis on grillimise materjal, mida tuleb vedada lõpppunkti. See lisab koormale kuni 3 kilo.

Neile, kes valivad Keilast algava raja, on kõik palju lihtsam. Sõitke lihtsalt rongiga Keilasse ja hakkake astuma. 3-4 tunniga peaksid kohale jõudma ka pühapäeva jalutajad.

VARUSTUS

  • Sobib 1:50 000 kaart. Aga muidugi aitab nii lühikesel teekonnal hädast välja telefoni GPS. Oluline on, et koordinaadid on MGRS formaadis, nii et viige ennast kurssi militaartopograafia algtõdedega. (Kui häda on suur, siis seletan eraldi.)
  • Magamisvarustus metsas magamiseks.
  • 2,5 päeva söök ja jook.
  • Ilmale vastav riietus.
  • Väike medpaun plaastritega jalale tekkivate villide vastu.
  • Prügikotid oma prügi kaasavedamiseks.
  • Veidi raha, et pühapäeval vajadusel rongiga KEILAST Tallinna sõita.
  • ’Kõik muu vastavalt enda vajadustele.

Matka lõpupunkti peaksid kõik seiklejad jõudma 16MAI2020 kell 1900.
Palun registreeruda https://doodle.com/poll/a26sxcxumz6evucf

Pühapäeval 17MAI2020 saab Tallinna

1) Rongiga. (7-10 km kõndimist)
2) Sõber tuleb järgi.

VÄGA VÄHE ON ASJU, MIS ON KRIISI AJAL PAREMAD, KUI VÄIKE MATK ÜKSKÕIK MILLISE ILMAGA.

Tuleristsed viisakusega

Toompea malevkonna esimene reaalne teenistusülesanne sellel kümnendil toimus 16. märtsil Tallinna reisisadamas. Rene Toomas kirjutab, mida ta seal näigi.

Esmaspäev, 16.märts oli teine päev, mil Kaitseliidu Tallinna maleva vabatahtlikud olid väljas Tallinna sadamas ning osalesid praeguse eriolukorra raames oma ülesannete täitmisel.

Kaitseliitlaste ülesanded Tallinna sadama reisiterminalides olid samad, mis eelmisel päeval, 15. märtsil, milleks olid PPA personali abistamine. Kui mõnel reisijal esineb terviseprobleeme või haigusnähtusid, juhatatakse inimene A ja D terminalides asuvatesse meditsiinipunktidesse tervisekontrolli. Kaitseliitlaste ülesannete hulka kuulusid ka inimeste tervisliku seisundit puudutavate kontrollküsimuste esitamine ning inimesi COVID-19 viirusest informeerivate voldikute jagamine.

16. märtsil võttis Tallinna Sadama reisiterminalides Toompea malevkond vastutuse üle Põhja Üksikkompaniilt, kes mehitas sadama terminale eelmisel päeval. Seekord oli Kaitseliidu ülesandeid täitmas rühmaülem Alan Uustal-Hoki juhtimisel.

Vastavalt PPA seatud ülesannetele jaotati Kaitseliidu meeskond kaheks. Sarnaselt eelmisele päevale abistas üks meeskond politseid väljas A terminali ees, kus vastavalt politsei korraldusele peatati autojuhid ning kaitseliitlased korjasid autojuhtide käest ära nende täidetud tervisetõendid. Tervisetõendite korjamise juures teostasid kaitseliitlased ka dokumendikontrolli ning kontrollisid üle, et kas autonumber oleks ankeedis selgelt märgitud. Kui ankeet oli täitmata, täitis reisija selle kohapeal. Laevatäie autode kontroll kestis minimaalelt 15 minutit maksimaalselt pool tundi. Kontrolli kiirus olenes ka kohapeal oleva PPA personali arvust.  Päeva jooksul ei esinenud autode kontrollimisel ühtegi intsidenti ega haigusnähtudega reisijat. Ei esinenud ka keeleprobleeme. Reisijad olid ankeedid valdavas enamuses korrektselt täitnud. Ilm oli päeval vihmane, kuid tuulevaikne. Ilmastikutingimused tööd ei seganud, sest kaitseliitlased olid vastavalt riietatud. PPA oli nagu eelmisele päevalgi taganud kaitseliitlasetele tervisenõuetele vastavad kaitsevahendid: kirurgilised maskid, kummikindad ja kaitseprillid.

Üks noorem kaitseliitlane oli juba langenud rutiini, kui ta ühel hetkel auto aknast küsis juhilt: “Kas teil tuludeklaratsioon on täidetud?” Samal hetkel sai kaitseliitlane oma veast aru ja puhkes naerma. Autojuht osutus samuti huumorilembeliseks ja ütles: “Õige jah, see on mul ka veel täitmata.”

Teine meeskond abistas PPA-d terminali sees. Kaitseliitlaste ülesanded olid  samad, mis esimesel meeskonnal. Kontrollida reisijatel tervisetõendite olemasolu ning nende täitmist. Terviseprobleemide või haigusnähtudega reisijad juhatada meditsiinipunktidesse, kus nendega tegelesid meedikud. Terminalis olid 2 reisijat saabunud riskipiirkonnast ning nad juhatati kontrolli mõttes koheselt meditsiinipunkti. Täiendava tervisekontrolli käigus selgus, et sümptomid ja haigusnähud neil puuduvad ning nad ei kurtnud ka mingite terviseprobleemide üle. Ühtegi intsidenti või probleemset olukorda terminalides sees ei esinenud.  Päeva jooksul oli võimalik ka meeskonna sees kaitseliidu vabatahtlikel roteeruda ning osaleda ülesannete täitmisel nii terminalis sees kui ka välitingimustes. Seoses eriolukorra kehtestamise ning peatse riigipiiri sulgemisega 17.märtsil oli märgata laevadelt maha tulevate reisijate arvu pidavat vähenemist. Kontrolli teostamise kiirus terminalides kasvas päeva möödudes.

Omaette teema oli keeltepaabel. Väga selgelt ilmnes, et igas meeskonnas peaks olema vähemalt üks inimene, kes räägib inglise keelt ja üks inimene, kes räägib vene keelt. See puudutas eriti läti või leedu transiitreisijaid, kes eesti keelt arusaadavalt ei osanud.

Niisamuti pandi proovile Toompea võitlejate raudsed närvid, kes sest oli ka üks ülipahane BMW-ga soomlane, kes oma tundeid vaka all ei hoidnud. Ta ei näinud, et Toompea võitlejad vaid naeratasid oma maskide all.

Päeva lõpus toimunud briifingu käigus kiideti Toompea malevkonna  meeskonda eeskujulikult missiooni täitmise eest. Kaitseliidu vabatahtlikud suutsid kõik olukorrad korrektselt ja efektiivselt lahendada ning päeva jooksul ei esinenud kusagil ühtegi probleemset olukorda ega intsidenti. Kaitsevahendite kasutamine ja tervisenõuete täitmine oli järjepidev ning korrektne.

Oluliseks kujunes puhketoas range hügineeriprotseduuri läbimine. Igaüks, kes tuli vahetusest, eemaldas välisriided, ühekordse kasutusega mask rändas prügikasti, prillid said puhastatud antiseptikuga ja seejärel läksid prügikasti ka kindad. Lõpuks puhastati antiseptikuga veel käed. Sisuliselt läbis iga võitleja päevas vähemal 4-5 korda protseduuri, mis kõige olulisema hulga viiruseid eemaldas.

Pilldil on meditsiinitarvete prügikott ja antiseptiku pihusti puhkeala ees.

Koostöö PPA-ga oli sujuv ning vastastikku teineteist toetav. Teatavad probleemid esinesid PPA ja Kaitseliidu vahelises kommunikatsioonis ning korralduslikus pooles. Silma hakkas PPA personalipuudus. Mõnelgi korral jäi olukorrast mulje, et kaitseliidu vabatahtlike tegevus on operatiivsem ning efektiivsem. Siinkohal märgitud asjad võivad tuleneda ka kahe organisatsiooni erinevatest protseduuridest.