Toompea sõdalase tee

Pühapäeval, 18. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused SRA-s, ehk soome reservväelaste taktikalise laskmise distsipliinis. Meie malevkonnas on päris mitu võitlejat, kellel on SRA litsents. Seekord võtsid võistlusest osa siiski ainult Ilmar Raag ja Andres Lehtmets. Meil kummalgi ei olnud asja poodiumile, aga õppida oli küll taaskord palju.

Mina võtsin osa militaar kategoorias, mis tähendab, et rajal on kaasas vähemalt 12 kg varustust, mille hulgas on 3 salve kokku 60 padruniga ja vähemalt 2 püstolisalve 30 padruniga. Kohustuslik on samuti noa ja vee kaasaskandmine. Laskedistantside pikkus varjeerus 3 – 190 meetrini. Kokku oli võistlustel 10 rada. Mis tähendab, et minimaalselt lasti umbes 210 lasku automaadist ja 60 lasku püstolist.
Reegleid tuli teada, sest võistlusel diskvalifitseeriti kolm võistlejat ohutuseeskirjade rikkumise eest. Mind hoiatati samuti, et küljele joostes ja samal ajal relva laadides liikus relva raud väga ligidale punasele joonele.

Relvad
Relvad olid väga erinevad. Sportlased tulid välja udupeente „iselaskvate“ püssidega, mis põhinesid valdavalt AR-15 mudelitele. Päris mitmed lasid eesti Nord-Arm-i relvadega. Samas oli kümmekond kaitseliitlast väljas ka AK-4-ga. Minu relv oli meie AG-3 baasil modifitseeritud. Mul oli peal Vortex optika ja kompensaator, mis suutis tagasilööki vähendada umbes 30%. Kokkuvõttes aga tundub, et lihtsam on kergema relvaga. Minu pika relva eelis ei tulnud välja isegi mitte nn 200 meetri rajal, kus kõik lühemad relvad lasid võrdselt minu omaga.  Nägin ühte meest G36 lühikese (VG) versiooniga, laskmas punatäpiga sama rada kokkuvõttes minust 10 sekundit kiiremini.

Tegelikult on see muidugi teada tõde, et kuni 200 meetrini ei oma taktikalises laskmises suurendav optika olulist eelist. Standardklassis lasti sama distantsi ka raudsihikuga.

Õppetunnid
Millised on aga isiklikud õppetunnid? Näiteks ühel rajal tuli lasta kaubikauto alt läbi. See aga tähendas, et sisuliselt oli võimatu kasutada tavalist lamades laskeasendit, vaid relva tuli keerata külje peale ja samamoodi ka pead sinna järgi, et madalamalt lasta. Väga realistlik olukord, aga kokkuvõttes tuli sellist asendit kohapeal leiutada, sest varasemad taolised harjutused olid tegemata. Selle kohta öeldakse ju tihti, et taktikaline laskmine koosneb ebastandartsetest laskeasenditest.
Niisamuti avastasin, et kuna olen kogu aeg püstolit harjutanud laskma kahe käega, tabas mind üllatus, kui lasta tuli ühe käega. Harjutuse sisu oli järgnev : Kaaslane on haavata saanud ja teda tuleb ohtlikust tsoonist välja lohistada, samal ajal hävitades kolm sihtmärki. Arvestades füüsilist koormust ja adrenaliini oli kokkuvõttes isegi väga lähedal olevatele märkidele keeruline pihta saada.

Kokkuvõte.

Toompea malevkond on initsiatiivgrupis, kus sügisel asutatakse KL Tallinna maleva kaitseliitlastele oma SRA klubi, mida malev toetama hakkab. Kindlasti anname sellest teada, sest sügisest hakkavad seejärel toimuma ka eraldi treeningud.

Taktikalise laskmise näidisvõistlus “Pealiku rada 2019”

Taktikalise laskmise tutvustusvõistlus

„PEALIKU RADA 2019“

MIS ON KAITSEVÄE TAKTIKALINE LASKMINE?

Taktikalise laskmise eesmärgiks kaitseväelaste oskus efektiivselt ja samas ohutult kasutada oma teenistusrelvi ja lahingvarustust võimalikult reaalsetele olukordadele sarnastes situatsioonides.

Taktikalise laskmise reeglid on mugandatud IPSC praktikal-laskmise reeglitest, suuremateks erinevusteks on see, et laskur kannab harjutuse sooritamise ajal välivormi, killu-või kuulivesti, kiivrit ning vähemal 10kg kaaluvaid rakmeid või lahingvesti. Lisaks sellele on lubatud ainult taktikalised salvevahetused ehk on keelatud salvede ja muu varustuse maha kukutamine. Nn multigun harjutusel kasutatakse kahte erinevat relva ning taktikaliste olukordade imiteerimiseks sunnitakse laskurit kasutama varjete tagant laskmist.

VÕISTLUSE JUHEND

EESMÄRK

Tutvustada taktikalise laskmise distsipliini kaitseliitlaste seas, tõsta Toompea malevkonna liikmete taktikalise laskmise taset ja selgitada välja parimad laskurid.

II AEG JA KOHT

  1. Võistlus toimub 18.05.2019.a. Kaitseliidu Männiku lasketiirus, Trapi tee 1
  2. Võistluste avamine ja ohutustehnika instruktaaž kell 09.30
  3. Võistluste algus kell 10.00
  4. Võistluste orienteeruv lõpetamine kell 14.00

III OSAVÕTJAD

  1. Võistlus on Toompea malevkonna liikmetele ja malevkonna kutsutud külalistele, kellel on läbitud relvaeksam kaitseliidus või PPA-s.
  2. Registreerumine toimub kuni 17.05.2019.a.
  3. Küsimused palume edastada aadressil ilmar.raag@kaitseliit.ee

IV LASKEHARJUTUS

  1. Võistlus toimub SRA reeglite järgi mis on kohandatud antud võistlusele oludele.
  2. Kokku on võistlusel kõikide radade peale võistleja kohta minimaalselt 50 automaadist ja 30 lasku püstolist distantsidel 5 m – 75m.
  3. 1. ja 2. rada on lihtsamad. Nende ohutul läbimisel lubatakse võistlejad rajakohtuniku loal järgmistele radadele. Igal rajal on kohtunikul õigus kõrvaldada võistluselt võistleja, kes teeb ohtliku turvavea.
  4. Raja läbimine võib eeldada füüsilisi ülesandeid. (Jooks seljakotiga, roomamine jne)
  5. Vähemalt üks radadest sisaldab sihtmärgi tuvastamise ülesannet, mis tähendab, et enne iga võistlejat võidakse muuta sihtmärkide ja “no shoot” märkide asukohta.

 
V RELVAD JA VARUSTUS:

  1. Kõik võistlejad lasevad võistluse korraldajate toodud EKV tabelvarustuse relvadest AK4 ja HK USP.
  2. Võistleja saab oma relva rajakohtuniku käest. Igal rajakohtunikul on kolm identset relva.
  3. Automaatideks on tabelrelvad AK4 standard raud sihikute ja kahe salvega.  
  4. Püstoliks on HK USP 9mm kaliibriga kahe salvega,  
  5. Vajalik vöörihm püstolikabuuri kinnitamiseks , rakmed või taktikavest ja kiiver, kuuli- või killuvesti saab kohapeal (kui endal ei ole). Iga võistleja võib soovitavalt võtta kaasa oma isikliku taktikalise varustuse.
  6. Võistleja võib kasutada oma relvarihma.

VI OHUTUSREEGLID

  1. Laskeharjutuse sooritusalast väljaspool peab relv olema kogu aeg ilma salveta või tühja fikseeritud salvega, laadimata ja vinnastamata ning lisaks kaitseriivistatuna, kui võimalik.
  • Relv loetakse laetuks, kui:
    • relva padrunipesas on padrun;
    • relva lukk on tagumises asendis ja relvale on kinnitatud padrunitega salv.
  • Võistlusalal kantakse püstolit kabuuris või kandepakendis. Vintpüssi, haavlipüssi või täpsuspüssi kandes peab raud olema üles- või allapoole, kui relv ei ole kandepakendis. Sõrm ei tohi olla päästikukaitse sees.
  • Väljaspool laskeharjutuse sooritusala tohib relva käsitseda ainult eraldi selle jaoks ette nähtud, märgistatud ja piiratud relvakäsitsusalal, kus peab olema märgistatud ohutussektor, millesse peab relva raud olema relva käsitsemisel suunatud.
  • Relvakäsitsusalad on paigutatud sobivasse kohta laskeharjutuse lähedusse ja

märgistada hästi nähtavate viitadega. Relvakäsitsusala piirid peavad olema selgesti märgistatud. Laskjad võivad kasutada relvakäsitsusalasid järgmistel eesmärkidel:

  • Pakkida kotti, võtta kotist välja ja panna kabuuri laadimata relva.
    • Harjutada vinnastamist ja teha tühilaske laadimata relvaga.
    • Harjutada salve vahetust tühja salvega.
    • Kontrollida, puhastada, parandada ja hooldada relva, selle osa või muud tarvikut.
  • Käsitsetava relva raud peab olema igal hetkel suunatud relvakäsitsusalale märgitud ohutussektorisse.
  • Relvakäsitsusalas ei tohi ühelgi hetkel tegeleda laskemoonaga.

Laskeharjutuse sooritamise alal

  • Relva tohib käsitseda ja seda laadida ainult kohtuniku käsul.
  • Laskeharjutuse sooritamise ajal, kui relv on käes, peab relva raud alati olema suunatud ohutussektorisse. Kui laskeharjutusel kasutatakse püstolit, peab see olema kabuuri panekul, kabuurist võtul ning laetuna kabuuris olles (lähteasendist sõltumata) suunatud ohutussektorisse või kõige rohkem 2m laskjast tahapoole.
  1. Laetud relva raud ei tohi olla suunatud laskja poole.
  1. Relva laadides, tõrget kõrvaldades, salve vahetades või tühjaks laadides peab sõrm olema väljaspool päästikukaitset. Kui relva tühjakslaadimine nõuab sõrme asendit päästikukaitsest seespool, siis peab sellest kohtunikku eelnevalt informeerima.
  1. Kui laskja liigub rohkem kui ühe sammu võrra või vahetab laskeasendit, võib sõrm olla päästikukaitsme sees ainult sel juhul, kui toimub laskmine või sihtimine nähtaval olevate märkide suunas.
  1. Laskeharjutuse sooritamise ajal võib laskja kaotada kontakti relvaga ainult

laskeharjutuse kirjelduses sätestatud viisil või vajadusel asetab kaitseriivistatud või laadimata relva kontrollitult maha. Nendel juhtudel ei tohi laskja relvast eemalduda kaugemale, kui 1m.

  1. Kui laskja kaotab kontakti relvaga muul, kui eespool kirjeldatud viisil, siis kohtunik katkestab soorituse, tõstab üles ja laeb relva tühjaks.
  1. Ülesande kirjelduses võidakse ette kirjutada relva kaitseriivistamine liikumise ja laskeasendi vahetamise ajal, juhul kui see on ohutuse seisukohast vajalik.
  1. Valanguga tulistamine on keelatud, kui ülesande kirjelduses ei ole nõutud teisiti.
  1. Juhul kui võistleja teeb juhulasu, katkestab kohtunik viivitamatult soorituse ja laskja diskvalifitseeritakse võistluselt.
  1. Juhulasuna käsitletakse:
    1. lasku, mis tehakse enne alustamise märguannet või pärast laskmist lõpetavat käsklust ”Lae tühjaks ja näita ette”;

B. lasku, mis tehakse laskesektorist välja;

C. lasku, mis tabab maad lähemal kui 3 meetrit laskjaist, kui ülesanne seda ei eelda;

D. mis tahes lasku, mida ilmselgelt ei olnud kavas teha.

VII TULEMUSTE ARVESTAMINE

Tulemusi loetakse IPSC reeglite kohaselt.

VIII AUTASUSTAMINE

Kolme edukaimat laskurit autasustatakse Toompea malevkonna meenete ja diplomiga.

IX ISIKUKAITSEVAHENDID/TOITLUSTUS

Laskekohal on tagatud võistlejatele nägemis-ja kuulmiskaitsed.

Oma kaitsevarustuse kasutamine on lubatud.

Ilmar Raag

Kapten (r)

Toompea malevkonna pealik