kapten Ilmar Raag
Toompea malevkonna kaitseliitlased andsid ukrainlastele üle teise saunakompleksi. Kompleksi üleandmisel oli kohal kapten Ilmar Raag, kes dokumenteeris üllatavaid hetki.
Saunakompleks 2 sõit
Sõda ja Covid
Saunakompleks nr 2 jõudis Ukraina piiri ligidale 19. märtsil. Seekord oli kontseptsiooni uuendatud, sest krimmi-tatarlased soovisid tsiviilvärvides masinat. Põhjus on linnakeskkonnas. Enamik sõdureid on lahingute vahel majutatud mitte muldonnidesse metsas vaid mahajäetud majadesse tühjades linnades. Iga masin, mis selles linnas on roheline, on ühtlasi ka selgelt märgistatud militaarne sihtmärk. Kõik tsiviilvärvides autod võivad olla aga ka humanitaarmasinad või lihtsalt mahajäetud romud. Neid on seal omajagu. Seega, meie kompleks ei näe välja sugugi nagu Ukraina armeele antav sõjamasin.
Toompea kaitseliitlased andsid masina üle ja sõit Ukraina poole läks lahti. Rooli keeras Vitali, kes on COVID-i läbi põdenud endine professionaalne kaitseväelane ja rekkajuht. 2021. aasta septembris tuli ta Euroopast, tee peal hakkas pea valutama ja koju jõudes oli ta juba poolsurnud. Järgnesid 5 nädalat intensiivravis hingamisaparaatide all. Diagnoosiks COVID. See oli depressiivne aeg, sest iga päev viidi samast intensiivist inimesi välja lina näo peale tõmmatult. Nii ta arstile ütleski: ”Anna mulle midagi, et ma ei peaks neid laipu nägema.” Arst vist andiski. Kaks kuud hiljem võeti talt esimest korda hapnikumask näolt. Ta suutis ise püsti tõusta vaid napilt paariks sekundiks. Kõik lihased olid kärbunud. Umbes samal ajal hakkasid lääne luuretalitused ütlema et, kohe algab sõda. Vitali juures käis aga masseerija iga päev. Kaks kuud järjest. Kui algas sõda, suutis Vitali juba 100 meetrit iseseisvalt kõndida. Siis mobiliseeriti masseerija ja Vitali sai invaliidi tunnistuse. Teda sõtta ei võeta. Arstid soovitasid tal lihtsalt metsas jalutada.
Aga Vitali tahab väga midagi teha Ukraina heaks. Tema invaliidsus tähendab, et ta ei kuulu mobiliseeritavate meeste nimekirja. Mis omakorda tähendab, et tal on seaduse järgi antud võimalus Ukrainast välja minna. Seepärast saadeti just tema meie saunakompleksi autojuhiks. Ta leiabki, et vigased ja haavatud peaksid kõik tagalas midagi tegema. Elu aga ei ole siiski ideaalselt sätitud. Tal on üks sõber, kes on korra saanud haavata ja kümmekond korda kõvasti põrutada. Põhimõtteliselt võiks ta juba tagalasse jääda, aga lahingutes sündinud relvavendlus on selline, et mees on aina tagasi läinud rindele. Seevastu Vitali juurde astusid kord linnas terves elujõus sõjaväepolitseinikud ja kontrollisid ta dokumente. Et kas tegemist ei ole mobilisatsioonist kõrvalehoidjaga. Ju need politseinikud ei näinud siis, et Vitali iga samm on nõrk ja ka lihtne kõndimine ajab teda hingeldama. ”Kuulge, poisid, te olete ju täies elujõus mehed. Miks te ise rindel ei ole? Sõjaväe komissariaatides ei pea töötama noored ja tugevad mehed. Nad peaksid kõik rindel olema. Las tagalas töötavad need, kes on haavata saanud või muidu vanad ja põdurad,“ sõitles Vitali oma kontrollijaid. Teatud iva ta jutus muidugi oli. Ehkki vastuväide ütleb, et venelastest diversante ja kollaborante jätkub ka tagalasse ning nendega peavad samuti võitlema tugevad mehed.
Vitali teine teema oli seotud korruptsiooniga. Õigemini sellega, et sellega ei võidelda piisavalt. Kui Kiievis paljastati, et ukraina sõduritele mõeldud toidupakke oli ostetud kolm korda turuhinnast kõrgema hinnaga, siis otsesed süüdlased said karistatud, aga Vitali meelest ei olnud see piisav. Ka kaitseminister oleks pidanud vangi minema sellise sigaduse eest. Sest kus on õiglus, kui kusagil vaeses külas annavad lesknaised oma viimased krossid rinde heaks, aga siis on kusagil mehed, kes saavad sõja ajal rikkamaks. „Iga ukrainlane, kes sõja lõpuks on rikkam, kui sõja algul, on tegelikult reetur.“
Vitali kõneles hingestatult. Sain aru, et sõda tekitab pingeid kogu ühiskonnas. Väga raske on tagalas saada teateid rindelt ja samal ajal tunda, et sa ei kontrolli olukorda. Kummalisel kombel ilmnes siin meie sauna laiem roll. Vana-Sambiri linna vabatahtlikud toitsid ja majutasid meid tasuta. Seejärel toodi meie masinatesse veel annetusi, et me viiksime neid rindele. Aga vahetult enne väljasõitu saabus kohale ka kohalik kirikuisa, kes õnnistas meie masinaid ja juhte.
Järsku hakkas meie saun sümboliseerima ka Ukraina tagalas kogu maa jõupingutust võidu nimel. Head sõbrad, see ei ole ainult tunnustus, see on ka moraalne koorem meie missiooni jätkamiseks.
Kirjasaatja kapten Ilmar Raag
Tallinna Inglise Kolledžis käis Emakeelepäeva aktusel rääkimas Kaitseliidu Toompea malevkonna teavituspealik nooremseersant Rene Toomas. Aktuse kõnes tuli juttu eesti keele ja riigikaitse seostest, emakeele kasutuse tähtsusest omariikluse säilitamisel ning keelest kui töövahendist ja relvast kommunikatsioonis ja infosõjas.
Pärast aktuse lõppu esitasid kaks Tallinna Inglise Kolledži õpilast avalduse, et liituda Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Kodutütred.
Eelmisel nädalavahetusel jätkus Toompea malevkonna sõdurioskuste kursus ehk Toompea SOK 2023 , mis on neljas Toompea malevkonna poolt korraldatud SOK Kaitseliidus. Kursuse õppekava loob eelduse kursuslase teenimiseks Kaitseliidus sõjaaja ametikohal ning osalemiseks järgnevatel väljaõppetsükli kursustel.
Teisel nädalavahetusel õppisid SOK-i kursandid telkmantli kasutamist magamisaseme rajamisel ning kuidas kasutada kateloki toidu valmistamiseks välitingimustes. Õppemoodul jätkus relvaõppega, kus seekord keskenduti tõrke-ja salvevahetusdrillidele ning harjutati sujuvat päästmist lasu sooritamisel. Lisaks relvaõppele teostasid Toompea õppurid oma esimese rännaku, läbides edukalt Pääsküla raba.
Õppenädalavahetuse lõpuks sooritasid kursandid edukalt Toompea malevkonna ja Kaitseväe Akadeemia instruktorite käe all automaatrelva eksami Test 1.
Jõudu ja jaksu Toompea SOK-i kursantidele!
Tähelepanekuid Vene hübriidsõjast kapten Ilmar Raagilt.
Infosõda
Mul oli mõttes kirjutada juba enne valimisi, aga kummalisel kombel on praegu mõned märgid otsekui seened mulla seest nina välja pistnud.
Kõigepealt eristame kommunikatsiooni, mis põhineb sõnal, pildil või helil ja strateegilist kommunikatsiooni, mis põhineb tegudel. Näiteks NATO strateegiliseks kommunikatsiooniks oli eFP lahinggrupi toomine Eestisse vastuseks VF suurenenud sõjalisele aktiivsusele Ukainas 2014. aastal. EKRE tänane tegu, mis kvalifitseerub stratkomina, on vaidlustada valimiste tulemused Eestist. Stratkomi puhul ei ole tähtis, mida sa konkreetselt ütled, tähtis on tehtud tegu.
TRADITSIOONILINE MEEDIA VS SOTSIAALMEEDIA
Väga pikka aega keskenduti infosõja diskussioonis Venemaalt pärinevale televisioonile ehk traditsioonilise meedia sisule. Lõpuks leiti, et see sisaldab vihakõnet ja lõpetati nende edastamine. Sama toimus ka juhtivate kremlimeelsete veebilehtedega. Tulemus sarnaneb Ukrainas paar aastat varem toimunule. VF föderaalsete kanalite vaadatavus on oluliselt kukkunud, aga mitte 100%. Ukraina näitel usuti, et vene kanalite vaatajaid oli aasta pärast kanalite keelamist umbes 40% võrreldes varasema ajaga. Kahtlustan, et ka Eestis me võiksime sarnaseid numbreid leida, kuna Ida-Virumaa vaataja vaatab vene televisiooni Kingissepa masti vahendusel ja seejärel tuleb appi ka satelliittelevisioon.
Oluline on aga vaadata tarbijate profiili. Juba varasemate meediauuringute põhjal oli teada, et eesti venelaste meediaharjumused on väga mitmekesised. Jämedalt võttes ainult 30% neist tuginesid oma meediamenüüs peamiselt Moskva telekanalitele.
Selle asemel on viimase 10 aastaga tõusnud Eesti venelaste peamiseks infokanaliks sotsiaalmeedia ja igasugune alternatiivne meedia. Kui meid huvitab, mis kanaleid pidi toimub infoga mõjutamine, siis sotsiaalmeedia ja otsesuhtlus on alati mõjukam, kui ükskõik milline traditsiooniline telekanal.
SIHTGRUPID – SIHTMÄRGID
Eesti infosõja ohtude puhul tuleb väga selgelt eristada ka kahte erinevat sihtrühma, millest oli juttu ka meie eelmises postituses. Neid mõlemaid ühendab tuginemine sotsiaal- ja alternatiivmeediale. Üks neist on vene imperiaalsele rahvuslusele tuginev sihtgrupp ja teine on iga eestikeelne inimene, kes kasvõi teoreetiliselt tahaks vastanduda praegu Eesti valitsuse kursile. Seejuures on oluline, et pelgalt reformierakonnale vastandumine ei ole piisav tunnus. Seda sihtgruppi defineerib eelkõige vastandumine Eestile, mis on liitlassuhetes Euroopa Liidu ja NATOga. Veidi laiemalt ka liberaalse Lääne vastu. Erakondlik kuuluvus ei ole oluline.
Mõlemad sihtrühmad kätkevad endas potentsiaalset võimet destabiliseerida Eestit ja halvata Eesti toimimist Lääne riikide ühises rindes imperiaalse Kremli vastu.
Käitumisteaduste teooria kohaselt peame ka kognitiivse mõjutamise puhul (infosõda) eelkõige vaatama sihtgruppide käitumist ja mitte keskenduma ainult meedia sisule. Eelkõige on oluline, et meediaoperatsioonidea suudetakse üldjuhul ainult võimendada olemasolevaid pingeid ja mitte neid ise tühjast kohast tekitada.
OLUKORD
Pärast 2023 aasta valimisi on tekkinud tõsine olukord, kus mõlemas võimalikus Kremli infosõja tegevusliinis on avanenud võimaluste aken olemasolevaid pingeid võimendada.
VENE RAHVUSLASTE RADIKALISEERUMISE RISK
EÜVP ja Stalnuhhini soolo Ida-Virumaal on nende valijate jaoks edulugu, kuna see paljastas latentsetele Eesti vastaste meeleolude kandjatele, et Kremli meelse kogukonna kapist väljatulek on võimalik. Tegemist on ühe indikaatoriga, mis osutab rahvuskonflikti eskalatsiooni võimalikkusele.
Nende inimeste olemasolu ei olnud küll kunagi saladuseks, sest näiteks ma ise nägin 2016. aasta uuringuid, mis osutasid umbes samas suurusjärgus Eestile vastandujate protsendile. Tookord leidis analüüs, et kõik sõltub võimalike kriiside kulgemisest. Näiteks kui Sul on esialgses latentsete vastaste valimis 30-40% ebasõbralikke kodanikke, siis reaalselt ei haara kriisid inimesi sellest valimist võrdselt. Osadega on võimalik läbi rääkida, aga osad jäävad igal juhul vastalisteks, sest meil on ühildamatud tingimused – meie jaoks on Eesti rahvusriik, liberaalne ja lääne orjentatsiooniga, neil jälle midagi teistsugust.
Sõda Ukrainas on polariseerunud hoiakuid Eestis, sest ligi 20-30% venelastest tajub Kremlile vastandumises otsest rünnakut nende identiteedile. Kui nad ei söanda otse toetada sõda, siis kantakse pinged üle muudesse võimalikesse teemadesse, millega on võimalik Toompeaga vägikaigast vedada. Näiteks eestikeelne haridus.
Seega infosõja kontekstis ei pea me hetkel vaatama, mis tuleb Solovjovi saates, vaid prioriteetsed arengud toimuvad lähimatel aastatel EÜVP+ kogukonna sisekommunikatsioonis. Kas seal toimub radikalisatsioon? Kui nad võidavad endale liikmeid juurde, siis kanalitena kasutavad nad eelkõige
a) näost näkku suhtlus,
b) sotsiaalmeedia
c) organiseeritud sündmused, mis ületavad uudisekünnist.
MIDA EESTI SAAB TEHA?
Hoida oma venelasi, kes ei soovi kaasa minna protsessiga, kus Kremli konservatiivne fašišm samastatakse vene identiteediga? Meil ei ole midagi kallimat, kui mõistlikud venelased. Neid tuleb tõepoolest kuulata. Igaühe tasandil. Kui Sul on venelasest sõber, sööge koos lõunat ja kuula, mida ta rääbib. Juba see aitab. Ainult riigile nii tähtsat protsessi ei saa usaldada, sest lõpuks loevad inimestevahelised suhted ja mitte see, mida televiisoris räägitakse.
Riik peab muidugi püsti hoidma reageerimisvalmidust, et juba eos maha joosta valeuudiseid, millel võib olla kiire afektiivne mõju. Seda ka praegu juba tehakse.
KAOS IGA HINNAGA
Valimiste ründamise puhul ei ole tähtis, kes on selle taga. Räägime esimese asjana mõjust. Ja sellest, kellele taoline mõju on kasulik. Valimised on iga demokraatliku riigi kõige tähtsam strateegilise kommunikatsiooni akt. Selle kahtluse alla panek halvab oluliselt nii riigi kuvandit, kui ka võimalikke ressursse, et selgust hoida.
Alates 2014. aastast on Putin näidanud, et ta kasutab meeleldi kaoses juhtimise teooriat. Praktikas tähendab see , et talle sobivad olukorrad, kus vaenulikud riigid on sunnitud võtma ära resursse Venemaa vastasest tegevusest ja suunama neid sisepingete maandamiseks. Üks sellistest ressurssidest on ametnike tööaeg.
Siin võib nüüd oodata spinne rahvusvahelises ajakirjanduses. Vene infosõdalased tõenäoliselt Eestisse väga ei sekku, sest EKRE teeb niigi seda, mis Kremlile praegu sobib. Lisaks teeb Eestisse sekkumise kulukaks ka eesti keele tõlkimisega seonduvad kulud. Lõpuks ei olegi konkreetselt tähtis, mis Eestis toimub. Kui siin on midagi, mida on võimalik rahvusvahelises mõjukas ajakirjanduses kajastada, kui demokraatia kriisi, siis liigub asi juba õiges suunas.
Minimaalselt on Kremli infooperatsioonide ülesandeks säilitada seda eesti demograafilist gruppi, kelles on sarnaselt muu Läänega umbusaldus liberaalse eliidi suhtes. Ka siin on peamisteks infokanaliteks
a) kogukonnasisene otsekommunikatsioon,
b) sotsiaalmeedia,
c) rahvusvaheline alternatiivmeedia