Laupäeval, 28.jaanuaril kogunesid Tartu vSpa konverentsikeskusse Kaitseliidu ja tema naiste-ning noorteorganisatsioonide eelmisel aastal enim väljapaistnud liikmed. Pidulikul tunnustusgalal osales ligi 90 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast, kodutütart ning noortejuhti kõikjalt Eestist.
Aasta parimaks kaitseliitlaseks valiti Alfred Hallika Toompea malevkonnast . Ta on Kaitseliidu liige alates 2008, malevkonna lahingkompanii võitleja alates 2015, olles tõusnud seal rühmavanemaks ja oma rühma vaieldamatuks autoriteediks. Alates 2020. aastast on ta maakaitsekompaniis veebli ametikohal. Aastatel 2021 ja 2022 oli ta oma malevkonna sõdurioskuste kursuse vanem ja ühtlasi taktika instruktor. Aastatel 2021, 2022 ja edaspidi ka 2023 on osalenud ja osaleb ta Kaitseliidu kooli nooremallohvitseride kursuse koosseisulise instruktorina. Lisaks sellele on ta osalenud aktiivselt lahingkompanii erinevatel väljaõppe üritustel instruktorina. Kompaniis on ta teistele allohvitseridele selge eeskuju ja loomulikult on ta ära teeninud kõigi võitlejate lugupidamise. Tema eelmise aasta üks enim tähelepanu saanud ettevõtmisi oli Eesti mobiilse saunakompleksi saatmine Ukrainasse rindel võitlevale Toompea malevkonna sõpruspataljonile.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tänas organisatsiooni parimaid panuse eest Kaitseliitu. „Me kõik- mehed, naised ja noored- oleme Põhjakotka all üks pere. Täna me näeme, kuidas ukrainlased oma maad kaitstes kõigeks valmis on, seda nii rindel kui tagalas. Niisamuti peame ka meie olema valmis keerulisteks olukordadeks, kui peaksime nendega silmitsi seisma. Teie seda kindlasti olete. Teie olete need, kes aitate teisi, kes ei vaja ise abi, kes on eeskujuks teistele,“ ütles kindral Ühtegi.
Kuid nüüd mõned taktikalised tähelepanekud kogu HARKIVI, LUGANSKI ja DONETSKI rinde ulatusest.
Kõigepealt üldine järeldus osutab vahele, mis tekib täppismoona ja rumala moona kasutamisele. Rumala moona puhul on hajutatus juba eos väga hea kaitsemeede. Täppismoona puhul tuleb alustada sellest, et ei tohi Mordori silma alla sattuda.
MIS TÄHENDUS ON LENNUVÄEL?
Aeg ajalt annavad ka ukraina ründelennukid CAS-i ehk lähiõhu toetust. Psühholoogiliselt on võimas, kui SU-24 üle lendab, kuid sõdurid on kokkuvõttes skeptilised juhitamatute pommide/rakettide täpsuse osas. Nägin ka ise ühte droonivideo, kus lennukile olid antud täpsed sihtmärgi koordinaadid, aga laadung tuli alla julgelt 300-400 meetrit eemal. Teiste sõnadega ei kardeta lennukeid väga ja pigem leitakse, et näiteks helikopter K-52 on tunduvalt ohtlikum surmakülvaja. See informatsioon langeb kokku näiteks Mariupoli kaitsjate infoga, kus samuti lennukipommid võisid kukkuda kuni 1000 meetri kaugusele väidetavast sihtmärgist. Oma mõju hakkab taoline pommitamine omama siis, kui pomme heidetakse palju ja mõni läheb ikka pihta. Muuseas, Aleppost on pärit statistika, mille kohaselt iga alla visatud pommi kohta tuli keskmiselt ainult 1 surnu. Mis tähendas, et kümmekond pommi ei avaldanud mingit mõju, aga siis tabas üks pomm ikkagi ka õiget hoonet ja kohe oli surnuid palju.
MILLEGA IKKAGI HÄVITATAKSE PRAEGU SOOMUSTEHNIKAT?
Lõviosa neist viimase kuu aja jooksul on lõviosa soomustehnikast hävitatud kaudtulega. Ehk droon leidis sihtmärgi, andis koordinaadid ja üks või kaks haubitsat lasid. Statistikas tuli vana kooli rumala moonaga lastes 20 mürsku ühe tapetud tanki või soomuki kohta. Samas, kui võtta oli 155 mm M982 Excalibur juhitav suurtükimürsk, siis omandas tankide jahtimine kaudtulega täiesti uue efektiivsuse. Sisuliselt olenes nende puhul kõik koordinaatide täpsusest.
KUIDAS ANDA KOORDINAATE TANKIDE VÕI BMP HÄVITAMISEKS?
Kui 155 mm mürsku kukub tankist kasvõi 10 m ettepoole, siis ei avalda see mingit nähtavat mõju, ehkki on võimalik, et tanki vaatlusseaded saavad kahjustatud. Normaalses olukorras liigub tank tule alt ära. Ukraina droonivideodes on aga näha olukordi, kus tank ei liigu. Seevastu, kui mürsk tabab maad 10 m tagapool, juhtub aeg ajalt, et killud ja lööklaine panevad põlema tanki tagaosas paiknevad kütusepaagid. Samal ajal peab tulejuht alati arvestama, et isegi kui ta annab tanki koordinaadid täiesti täpselt, võib erinevatel põhjustel tekkida hajuvus. Enamasti on hajuvus veidi suurem pikisuunas ja veidi väiksem küljesuunas. Tabamise tõenäosuse suurenemiseks tavalise kildmoonaga antakse koordinaadid pigem tankist umbes 5 meetrit tahapoole, sest sellisel juhul on väiksem tõenäosus on mürsk maandub tanki ette, kus mõju on väiksem. BMP või MTLB puhul kehtivad samad reeglid.
ILMASTIKU MÕJU
Üks huvitav põhjus, mis tankid tule alt alati ära ei liigu, peitub ilmastikus. Jaanuari alguses oli Ida-Ukrainas korra -17 kraadi külma ja mitmed tankid külmusid porri kinni. Ukraina poolel tõmmati ühte tanki välja kahe tankiga, aga kuna kinni jäänud tank istus nii kõvasti poris, siis tõmmati tema roomikulint katki. On väga tõenäoline, et sarnaseid juhtumeid oli ka vene poolel.
Ukraina poolel panid mehaanikud masina meeskondadele väga südamele, et suurem pori tuleb seisma jäädes enne ära külmumist masinate liikuvate osade küljest lahti saada.
Ka meie sauna liikumisele panid just teeolud piirangu peale. Sisuliselt on viimased 5 kilomeetrit rindejooneni muutunud selliseks mülkaks, et kõik ratastega masinad peavad kohustuslikult arvestama, et võivad kinni jääda.
OPERATSIOON JA DROONID
Nägin droonivideo pealt eeskujulikult läbiviidud operatsiooni, kus toimis relvaliikide koostöö nii nagu õpikud seda ette näevad. Drooniluure avastas ühes metsasiilus (umbes 20 meetrit lai ja 1000 meetrit pikk metsane ala põldude vahel) vastase kaevikud ja mingi hulga jalaväge. Ukraina jalaväe rühm suutis märkamatult jõuda metsasiilu vasakule küljele ja hakkas pikki kaevikut ründama. Klassikaliselt tekitati seal lokaalne jõudude ülekaal ukraina kasuks. Rünnaku signaaliks oli metsasiilu vastas- ehk paremas servas, umbes kilomeeter eemal samaaegne suurtükilöök kaevikuliini sealse otsa vastu. Kaevikuliini keskel olnud venelased said aru, et ühest küljest ründab neid jalavägi ja teisest küljest suhteliselt täpne suurtükituli. Loomulikult tekkis väikese kogemusega mobiliseeritutel paanika ja nad otsustasid eemalduda läbi suurtüki tule parema tiiva suunas. Kuna aga sellel liikumisel oli drooni pilk peal, siis juhiti kohe suurtükituli edasi. Nüüd ei pidanud venelaste närvid enam vastu ja suur hulk otsustas lihtsalt üle lageda välja joosta suurtükitulest eemale. See oli aga suur viga, sest nii muutusid nad heaks sihtmärgiks kaevikuliinis tublisti edenenud ukrainlastele.
Ukrainlased ründasid seal ühe rühmaga. Rohkem ei oleks metsasiilu ära mahtunud. Mida aga ei teatud, oli venelaste arv. Alles pärast lahingut selgus, et vene positsioonidel oli olnud terve rood ehk ligi 100 meest. Enamus neist jäi lahinguväljale. Selle lahingu edu võti peitus jalaväe manöövri ja kaudtule koordineerimises, mida tehti drooni vahendusel. Edu kriitiliseks tingimuseks oli toimiv side drooni ja ukraina üksuse juhtimispunkti vahel.
Venelased on sellest väga hästi aru saanud ja ukraina droonioperaatorid on HVT (High value target) vene suurtükkide jaoks. Kus iganes ukraina droonioperaator avastatakse, sinna lastakse ka kohe suurtükituld. Ukraina droonioperaatoreid on avastatud kolmel põhimõttel:
1) Visuaalselt. Näiteks vene droon on näinud UKR droonimeeskonda.
2) Raadioside tuvastamise kaudu. Vene pool tuvastab UKR spetsiifilise elektroonilise signaali maastikul.
3) Kui UKR droon elektrooniliselt üle võetakse, siis on mõnedel droonidel olnud sees tagasipöördumise punkt või drooni juhtimise punkt.
Ma sel teemal rohkem ei räägi, kuna droonidest ja raadioluurest tean ma suhteliselt vähe üleüldse.
KÄSITULIRELVADEST
Ukraina poolel on kõige levinumaks automaadiks AK-74. Nii nagu ka venelastel. Ehkki mitmetel eriüksustel on ka keerulisemaid relvi, siis üldpilti see ei muuda. Ukraina AK-74 omakorda esineb mitmetes modifikatsioonides ja visuaalsel vaatlusel arvaksin, et 10-20% võitlejatest on oma relva ka ise tuuninud. Näiteks lisatud pildil on võitlejal kõik viled külge pandud. Vahetatud on kaba, püstolkäepide, laesäär, et külge panne Holosun sihikud ja lamp. Rääkimata siis harkjalast/käepidemest. Kui ei midagi muud, siis peegeldas see tuuning veidi eraalaseid teadmisi. Just seetõttu läksid NordArm abina saadetud samasugused tuuningu elemendid sooja saiana.
Huvitav on, et kõige esimeseks tuuningu elemendiks on tihti summuti, mida esineb väga erinevates versioonides. Pildil on näha venelastelt trofeena saadud summuti, mille päritolu kohta ei oska ma midagi ütelda. Kuna 70% sõduritest kuulmiskaitseid ei kasuta, siis summuti esimene kasutegur on paljude jaoks mitte oma leegi varjamine, vaid tulistamise tegemine kõrvale sõbralikuks. … Nojah.
Allpool kommentaaris on video. Proovisin ka ise lasketiirus lasta AK-74. Pean tunnistama, et tagasilöök oli väiksem, kui ma arvasin ja 100 meetri ulatuses käitus relv ka suhteliselt täpselt. Lahtine sihik on ühteaegu hea kiireks sihtimiseks, aga teisest küljest soodustab see ka teatud laiskust. Niipea, kui sihtmärk on sälkude kohal näha, tabasin ennast vajutamas päästikule, ootamata ära, kui kirp kukub õigesse kohta. Aga eks see ole tunnetuse küsimus. Püstoli laskmise puhul IPSC võistlustel on ju samamoodi. Kaitseriiv oli nii kulunud, et läks peale ja maha koos õrna puhumisega. Seda tunnet, et relv on ohutu tänu kaitseriivile küll ei tekkinud. Isiklikult mina tuuniksin relva siiski nii, et paneks sinna peale mingi punatäpi ja vahetaksin kaba. Praegune kaba sobis hästi ilma kuulivestita, aga minu käte pikkuse puhul oleks koos kuulivestiga ilmselt vaja veidi lühemat kaba.
Sain lasta ka PKM-i, mis üllatas väga positiivselt. 400 meetri pealt ei olnud mingit probleemi raudsihikuga tabada umbes 0,5 meetri jämedust elektriposti. Relvale oli kohapeal peale pandud InfiRay termokaameraga sihik. See on ülioluline, sest venelased teostavad just praegu agressiivset reket öösiti, kus väikesed 3-6 mehelised grupid tulevad kompama ukraina kaitse nõrgemaid lõike. Vene luurajad on öövaatlusseadmetega ja relvadel on summutid. Enamasti avastatakse nad umbes 50 meetri kaugusel ja kui nende pihta tuli avada, siis nad eemalduvad kohe. Kui nende tulek maha magada, siis tulevad nad kaevikusse ja üritavad korraldada mõne kiire rünnaku. Et seejärel jälle eemalduda.
Termokaamerad on üliolulised ja tegelikult on nende kvaliteedi esmane tunnus võime vaadata kaugemale kui 50 meetrit.
Lõpuks ka fun. Proovisin lasta PKM-i nii nagu Youtub’’i videodes vene dessantnike õpetatakse. Tuleb tunnistada, et selles on oma loogika, kuna veel 100 meetri kaugusele nägin hästi, kuhu kuulid lendasid ja maha suruva tulena säilis ka teatud tule tihedus. Ise olin ma muidugi sihtmärgina kõigile nähtav sel ajal.
TAKTIKALISE ÜLEVAATE LÕPP Vaadake kommentaarides lisatud videoid ja fotosid
Järgmises osas tuleb juttu Eesti sauna käekäigust. See on edulugu.
Toetudes vaid isiklikule kogemusele, on asi mitmes mõttes halvem, kui novembris, kuid ukrainlaste meeleoludes seda vahet ei märka. Kui helistada tuttavatele, siis nad kõik hoiatavad, et kui parajasti elektrit ei ole, siis nad internetis ei pruugi ühenduda. Lvivi ligidal Sambiri väikelinna juures oli normiks, et elektrit oli vaid 5-6 tundi päevas. Selleks ajaks inimesed juba teadsin, et just siis tuleb pesu pesta või laadida akusid. Mulle endalegi tekkis rütm, kus juba ette teadsin, millal on soovitav kõik akupangad täis laadida. Kahel korral istusin oma uue sõbra Juri perega õhtusööki sööma nii, et keset lauda pandi suur LED valgus, mis põles aku pealt. Kõige olulisem paistis aga see, et kõikide ukrainlaste jaoks tundus praegune olukord juba sellise normaalsusena, et keegi isegi ei maininud ebamugavust. Kui väike poiss tahtis öösel minna tualetti, siis oli taskulamp tema jaoks juba valmis pandud.
Ja see kõik oli 1000 km rindejoonelt eemal.
SAMAL AJAL RINDEL
Kui jätta kõrvale BAHMUTI juures toimuv, siis kõikjal mujal näib VF armee tegelevat vaid suurema pealetungi ettevalmistamise ja tegelikult veel mitte päris rünnakuga. Miks BAHMUTI ala on erand? Siin oskan ainult spekuleerida ja usun, et BAHMUTI esile tõus on seotud isiksuste võimumängudega VF armee juhtkonnas. Väga palju on tõesti räägitud Prigožini poliitilistest avaldustes, millega ta on ennast positsioneerinud iseseisva poliitilise jõuna. BAHMUT ja SOLIDAR on tema lahingratsud, millega tõestada oma tõsiseltvõetavust. Selle olukorra seletuse nõrkuseks on fakt, et tegelikult on BAHMUTI juures VF väegrupeering oluliselt suurem kui ainult WAGNERI üksused.
Wagnerist niipalju, et selle võitlejaid kutsutakse ukraina ja vene sõdurite slängis muusikuteks Nende maine on vene sõjaväelaste seas väga madal, sest endiste vangide kohta liigub palju kuulujutte. Näiteks on vene sõdurite seas uskumus, et paljud ”muusikud” on HIV positiivsed ja seetõttu ei tohi nende verega kokku puutuda. Seega parem on veritsevale haavatud “muusikule” mitte esmaabi anda. Wagneri üksusi iseloomustavad ka katsed kasutada pettust rohkem kui regulaararmee. Nii on teada vähemalt kaks direct action rünnakut, kus “muusikud” riietusid ukraina armee vormidesse ja suutsid sellisel viisil pääseda ukrainlastele ligidale. Samas on tegemist rohkem erivägede meetoditega ja suuremat mõju ei ole sel viisil saavutatud, ehkki taktikaliselt on võidetud pisemaid lahinguid.
STRATEEGILINE VAADE
Ukraina sõdurite seas levib info, nagu oleks VF grupeeringu suurus BAHMUTI operatiivsuunal 110 000 meest. See võib vabalt olla kuulujutt, seda enam, et operatiivsuuna mõiste on lihtsõdurite jaoks ujuv suurus. Samas on tõsi, et Ukraina pool on Bahmuti alla viinud reserve, et veidigi hoida tõsiselt võetava kaitse numbrilist suhet.
MATEMAATIKA, KUI SÕJALISE PLANEERIMISE ALUS
Igaks juhuks kordan üle, et sõjaliste prognooside tegemisteks kasutavad sõjaväelased statistilisi mudeleid, mis arvestavad eelkõige elavjõu ja tulejõu suhtarve, mida suhestatakse keskkonna mõjusse. Näiteks eeldatakse, et üks jalaväe lahingmasin või tank on avatud maastikul 100% tõenäosusega võidukas 30 mehelise jalaväe rühma vastu distantsilt 3000 meetrit. Või võrdse tulejõu juures tekib ründajal kolmekordse ülekaalu juures 50% tõenäosus eduks kaevunud vastase vastu jne, jne…
Just taolist matemaatikat silmas pidades, arvasid USA kindralid Mattis ja Petraeus veel pool aastat enne 24. veebruari, et Venemaal ei ole piisaval hulgas jõudu, et Ukraina vastu edu saavutada. Seetõttu oleks olnud ratsionaalne, et Venemaa ei ründa. Ometi käitus Venemaa ebaratsionaalselt ja tulemus oli hävitav.
Praegune olukord näitab, et VF on otsustanud vähemalt kohati pöörduda oma sõjateooria ratsionaalsete eelduste juurde. Ehk, ratsionaalne oleks kindlates löögisuundades saavutada kriitiline jõu ülekaal. Võtame eelduseks, et VF kasutas sõja alguses grupeeringut, mis ulatus 150 000 kuni 200 000 meheni. Ukraina viis läbi mobilisatsiooni kohe sõja algul ja juba mais oli UKR armee suuruseks umbes 750 000 meest, mis oli jagatud nii, et ka Valgevene ja Transnistria alla oli julgestusse jäetud üksusi. Lisaks hoiti reservi, mis klassikaliselt võiks olla veerand või kolmandik sinu jõust. Nii jõuti 2022 suvel olukorrani, kus elavjõus valitses rindel suhteline võrdsus, kuid venelastel oli masendav ülekaal tulejõus. Venelased kandsid suuri kaotusi, sest nad ründasid ja ukrainlased kandsid suuri kaotusi, sest venelastel oli rohkem suurekaliibrilist kaugelt laskvat relvastust.
Septembris 2022 olid venelased kaotanud vähemalt 30% oma esialgsest grupeeringust. Mõnede lääne standartide jaoks tähendab see, et üksus ei ole enam võimeline täitma ülesannet. Muidugi tõmbasid venelased juba varem juurde reserve, kuid mobilisatsiooni väljakuulutamine tähendas, et VF juhtkond sai aru, et allesjäänud meeste hulgaga ei ole neil ratsionaalselt edu võimalusi. Me ei tea täpselt, kui suur on VF mobiliseeritute hulk. Võtame eelduseks avalikult välja käidud 300 000, ehkki number võib olla ka suurem.
Selle kasutamise võib jagada kolmeks:
1) Esimene 100 000 läksid kaotuste koheseks kompenseerimiseks ja see avaldas ka mõju. Rinne stabiliseerus.
2) Jätame konservatiivse hinnangu huvides ka teise 100 000 eksisteeriva grupeeringu täiendamiseks. Vene poolelt tulnud teadete kohaselt on neil raskusi mobiliseeritute majutamisega, kuna täienduseks saadetud mehi on tulnud ülekattega, mistõttu üksuste eelnevast majutusest ei piisa. Makijevka ühiselamu HIMARSI juhtum on näide just sellest, et tavalisest hajutatud majutusest enam ei piisanud ja mehi majutati viisil, mis ei olnud ”mõistlik”.
3) Sellisel juhul on rindele tekkimas/tekkinud ikkagi 100 000 meest rohkem, kui oli 24.veebruaril 2022. Kutsume seda ründegrupeeringuks.
Ukraina analüüsi peamine küsimus ongi see, kuidas VF kavatseb kasutada seda lisajõudu?
AJAFAKTOR – Saades aru, et lähima 6 kuu perspektiivis jõuab Ukrainale tõenäoliselt märkimisväärsel hulgal Lääne sõjalist abi, aga VF poolele sarnast tulejõu kasvu ei ole oodata, oleks VF poolelt ratsionaalne alustada oma pealetungi enne, kui Lääne kohale jõuab. See tähendab sisuliselt kohe.
Ka konservatiivsemal hinnangul on 3 kuud olnud piisav aeg, et mingil määral välja õpetada mobiliseeritavate paremaid üksusi. On väga tõenäoline, et ründegrupeering sisaldab oluliselt parema kvaliteediga üksusi, kui esialgne mõttetu kahuriliha. Tegemist ei ole kindlasti eliitüksustega, aga ikkagi keskmiselt väljaõpetatud vene muzhikiga.
RÜNNAKUSUUND
See ei ole üheselt ennustatav. Eelkõige tuleb arvestada, et VF maavägede lahingmäärustikku on sisse kirjutatud pettemanöövrite kontseptsioon. Sõja alguses teostati strateegilisel tasandil petteoperatsioon, kus kogu sõjale eelneva aasta jooksul organiseeriti provokatsioone Donetski oblastis ja infooperatsioonides anti aimu, et VF peamine eesmärk on pooleldi hõivatud oblastite terviklik vallutamine. Ukraina tõe poolest arvestas sellega tõsiselt ja suurim vägede kontsentratsioon oli justnimelt Luganski ja Donetski oblastites. Aga just Ukraina vägede hõreduse tõttu oli VF edasiliikumine Harkivi, Hersoni või Sumi oblastites esialgu väga kiire.
Seega, ratsionaalne oleks, kui VF ei üritaks taas kõikides suundades korraga rünnata, aga vähemalt kaks eraldi rünnakusuunda on siiski tõenäolised nii, et üks neist on tegelikult pettemanööver. Seega ei saa ka välistada, et praegune trall BAHMUTI ümber on pettemanööver eesmärgiga siduda seal Ukraina reserve.
UKRAINA REAKTSIOON
Ka UKR on kandnud suuri kaotusi. Detsembrist alates on räägitud Ukraina mobilisatsiooni uuest lainest. Osalt näib see vastase infooperatsioonina, mis peaks külvama sõjahirmu ja tüdimust, kuid teisalt on ukraina vajadused oma kaotuste kompenseerimiseks väga loogilised. Ma tean vähemalt kahte pataljoni ja sellest suuremat üksust, kus sõja algusega võrreldes on vahetunud 50% isikkooseisust. Mitte kõik ei ole langenud surnutena, kuid ka haavata saamine tähendab eemaldumist lahinguväljalt. Päris kindlasti räägime kümnetest tuhandetest langenutest.
Laskemoona puudus
Tean ka üksust, kus tankid seisid terve päeva, sest neile ei olnud laskemoona. Ühes kohas tulid sõdurid humanitaarabi jagajate juurde ja palusid tagalast tuua laskemoona, sest see oli otsa saamas.
HINNANG
On tõenäoline, et VF alustab lähima kuu aja jooksul suuremat pealetungi vähemalt kahel suunal. Arvestades koondatud ressursse ja lääne abi aeglust, võib VF saavutada teatud rindelõikudes ka olulist edu. Mul on siiski raske uskuda, et see võimalik edu kasvaks üle strateegiliseks murdepunktiks VF kasuks. Pigem on võimalik, et VF kulutab selle pealetungi käigus oma viimased töötavad reservid, mis võimaldab Ukrainal omakorda asuda vastupealetungile kevadel. Oluline on siiski arusaamine, et Ukraina vägede kiire võit sõjatandril ei ole samuti tõenäoline. Väga tõenäoline on, et vene pealetung kulutab kõvasti ka Ukraina vägesid.
Veel enne kevadlindude naasmist tulevad väga rasked lahingud ja iga uuesti äratanud linn tekitab pöörast masendust. Aga ukrainlased ei jäta. Ja meie võitleme koos nendega.
(Järgmine postitus sisaldab mõned taktikalised tähelepanekud)
Tallinna malevas toimus 17-19.01 selle aasta esimene riigikaitselaager.
Riigikaitselaagris osalesid Tallinna Ehituskooli ja Kopli Ametikooli õpilased. Riigikaitselaagri viisid läbi Toompea malevkonna instruktorid ja Kaitseväe ajateenijad.
