Head sõbrad, võitluskaaslased, kaitseliitlased! Head Eesti Vabariigi 104. aastapäeva! Tänaseks tekkinud julgeolekuolukord on kahjuks kinnitus sellele, mida oleme oma südames teadnud aastaid. Meie naaber ei ole muutunud sõbralikuks ning jätkab jõuliselt ekspansiooni – kus see lõppeb, seda näitab aeg. Meie ülesanne on riigikaitse tugevdamine. Meie eesmärgid on Eesti turvalisuse ning Kaitseliidu ja Kaitseväe lahingvõime tagamine, mis koosneb ka meie individuaalsetest, erialastest ja meeskondlikest oskustest. Saame panustada oma vaba aega sellesse, et õppida üksi ja üksusena paremini toimima erinevates lahingolukordades. Lisaks sellele, et see annab meile endile enesekindlust, saadab see ka signaali vastaspoolele, et agressiooni korral siin kerget päeva ei tule. Pikemas plaanis peame seisma hea selle eest, et meie järelkasv ja noored mõistaksid omariikluse ja vabaduse olulisust, väärtust ning hinda. […]

Toompea malevkonna pealik kapten Ilmar Raag andis 19. septembril õppuse RÜNOL lõputseremoonial Toompea malevkonna juhtimise üle Toompea malevkonna uuele pealikule leitnant Mihkel Tikkile. Toompea malevkonna juhtimine oli auasi. Tegemist on ju unikaalse malevkonnaga, mis peab alati arvestama, et päris kriisi puhul ei lähe me lihtsalt Eestit kaitsma, vaid meie kaitseme Eesti tähtsaimaid sümboleid. Mihkel Tikk on Toompea malevkonnas olnud üle 20 aasta. Seepärast tunneb ta ühtemoodi hästi nii traditsioone, kui ka uuemaid arenguid. Kui küsida, miks ma julgesin soovitada Mihkel Tikki uueks pealikuks, siis argumente on kaks: 1) Mihkel tunneb hästi Kaitseväge. Ta on organiseerinud meie õppustele õhuväe kopteri, toonud Eestisse soomlasi ühisteks õppusteks, suhelnud vabalt liitlastega eFP-st jne. 2) Mihkel teab, et Kaitseliidus on võimalik teha asju veidi teistmoodi […]

Vahetult enne Võidupüha sel aastal laekus Toompea kaitseliitlastele Lions Club-i kaudu rahaline toetus korporatsioon Vironialt, et varustada Toompea malevkonda öövaatlusseadmetega. 2019. aastal rajasid kaitseliitlased Kanadas Ülo Isberg ja Toomas Eichenbaum Torontos Toompea Malevkonna Abistamisfondi. Nende püüdlused leidsid sooja vastuvõttu ka korporatsioon Vironia Toronto koondises, kes algatas 2020. aastal eraldi kampaania rahakogumiseks. Lisaks Vironia Toronto liikmete annetustele liitusid selle kampaaniaga ka teised Põhja-Ameerika ja Eesti viroonlased. Kaitseliidu Toompea malevkond leppis Korp! Vironiaga kokku, et toetust ei kasutata relvade ostuks. Relvad annab Kaitseliidule Eesti riik. Selle asemel tehakse panus öövaatlusseadmete soetamisse koostöös Lions Club Tallinna Vanalinnaga. Just taolised lisaseadmed võivad pakkuda sellist konkurentsieelist, mis parandab võitlejate reageerimise kiirust ja olukorrateadlikkust kaasaegsel lahinguväljal. „Kaitseliit on Eesti üks salarelvadest,“ ütles Toompea malevkonna pealik, reservkapten […]

Toompea malevkonnast osales sel aastal 5 meest Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm21. Me kõik olime kohtunikeks liitlaste eFP juures. See oli ennekõike väga hea õpikogemus, sest me nägime väga ligidalt ühteaegu nii briti kui prantsuse soomuskompaniide tööd ja samas ka seda, kuidas peamiselt ajateenijatest kergejalaväe üksused nendega võitlesid. Mis on eFP? eFP (enhanced Forward Presence) on üles ehitatud taktikalise grupi põhimõttel, mis tähendab, et see pataljoni mõõtu üksus sisaldab erineva funktsiooniga elemente jalaväest, pioneeride ja suurtüki tuletoetuseni. Lisaks liikusid liitlastega kaasa ka õhutoetuse tulejuhid. Sarnaselt on üles ehitatud ka Vene Föderatsiooni taktikalised grupid. Vene doktriin näeb ette võimalust, et moodustatakse ka kompanii tasemel eraldi taktikaline grupp, ning selle tee olid valinud ka prantslased, kes kutsusid oma „kompaniid“ – „relvaliikide vaheliseks taktikaliseks alagrupiks“ […]

ehk TALVEPÜSS 21 Laupäeval, 20. veebruaril toimus Toompea taktikalise laskmise võistlus Talvepüss 21. Võistleja pidi läbima 5 rada, millest kõik olid üpris erinevad. Mõned ka väga rasked. TALVEPÜSS 21 absoluutvõitja on Janar Randväli. Vabaklassi oli võitlejaid vähe ja seetõttu ei peagi mainima järgnevaid, kellele relv andis teatud eelise. Standardis tuli esikohale Johannes Kundla, (üldarvestuse 3. koht.) kellele järgnes Enriko Sander ja Alan Uustal-Hok. Isiklikud relvad ruulivad Tulemused kõnelevad mõnest faktist. Kõigepealt, absoluutarvestuses võitsid need, kellel olid isiklikud relvad, mis olid laskjale maksimaalselt mugavaks tehtud. See on kui väike vihje kõikidele ülejäänutele. Tähtsamateks tuunimise elementideks olid kabad, kompensaatorid ja loomulikult optika. Vaba klassi võitja relval oli optiline sihik. Teisele kohale tuli punatäpp sihik. 300 m distantsil lasid need relvad peaaegu identse […]