UKRAINA 2014 – II osa

Ukraina 2014 sündmuste analüüsi II osa keskendub peamiselt Ilovaiski kaotuse mõistmisele. POLIITILINE ARENG. Ehkki juba mais 2014 toimusid esimesed tõsisemad lahingud Slovjanskis ja Kramatorskis, siis alles pärast kokkupõrget Donetski lennujaama juures, oli jõutud punkti, kus edaspidine oli juba pigem konventsionaalne sõda tankide ja suurtükkidega. Poliitiliselt oli veelahkmeks Ukraina uue presidendi Petro Porošenko valimised 25. mail 2014, mis pidi legitimeerima Maidani pöörde. Loogika oli siin väga selge – ükskõik, milline ei oleks olnud hinnang Janukovitši lahkumisele, kui järgnevad valimised on ausalt korraldatud, siis peegeldab ka järgmine president demokraatlikult ukrainlaste tahet. Kummatigi oli nende valimiste tunnuseks see, et okupeeritud territooriumitel ei saanud kodanikud osaleda ja seega kehastas Porošenko täiuslikult nüüd juba palju ukrainameelsema osa Ukraina meeleolu. Juuni alguses 2014 tuli Normandias kokku […]

Ilovaiski lahing: Mitmekihiline tõde Vene-Ukraina sõjast. I osa

2014. aastal alanud sõda Ukrainas on väga keeruline episood ajaloos, mida on keeruline jutustada, sest erinevaid tõdesid on seal palju. Kui ei miski muu, siis ainuüksi Ukraina juhtkonna otsus toimuvat mitte nimetada sõjaks, vaid terrorivastaseks operatsiooniks või, näitab olukorra mitmetähenduslikkust. Järgneva kirjatöö eesmärgiks ei ole anda eelistust kodusõja, proxisõja või Vene-Ukraina sõja diskursusele. Minu eesmärgiks on mõista esimest Ukrainale pöördelist lahingut Ilovaiski all. See viis Minski esimese leppeni ja sisuliselt separatistlike riikide de facto tunnistamiseni.   Lisaks avalikele allikatele, kasutan ka lugusid, mida mulle rääkisid kohalikud ajakirjanikud 2019. aastal Ida-Ukrainas toimunud meediakoolituste käigus. Mul puudus tihti võimalus nende juttusid kontrollida, aga samas on need lood väärtuslikud kasvõi nn „folkloorse“ mälus seisukohast, sest sealt kooruvad hoiakud määravad ka inimeste käitumist. Lõpuks […]

Toompea tulevad Tallinna aasta noortejuhid 2019

Head inimesed suudavad palju teha! Kui teil midagi muud ei ole teha, siis paluge Kauril rääkida kuidas vanasti linnasid piirati ja kui teil veel aega üle jääb, siis paluge Katriini, et ta teile kanüüli veeni torkaks. Kõik on puhas nauding. Nüüd siis tuleb välja, et eelpool mainituga nende anded ei piirdu.Toompealt tulevad Tallinna Aasta noortejuhid 2019 : Kaur Lillipuu ja Katriin Ivanov.

Viime soome sõbrad Tapale

15. novembril toimus meie malevkonna heade sõprade soomlaste visiit Tapa sõjaväelinnakusse. Kokku osales 24 külalist ja tegu oli vastastikuste külastuste meiepoolse korrana. Tapal aitas mul soomlasi võõrustada brigaadi staabist kpt Rebane, kes esmalt andis neile lühikese ülevaate 1. Jalaväebrigaadist ning selle toimimisest. Peale laeva- ja bussireisi oli külalistele planeeritud lõunasöök Tapa linnaku uues sööklas. Teadaolevalt on see suurim sõjaväeotstarbel ehitatud söökla Baltikumis. Suundusime programmiga edasi külastades 1. jalaväebrigaadi infrastruktuure. Võrdlusena sai ette võetud visiidid vanasse ja uut tüüpi kasarmutesse, kus üsna kiiresti sai meie külalistele selgeks, kui head on väljaõppe võimalused praegustel Eesti ajateenijatel. Soomlastele avaldas muljet kui lihtsalt, samas targalt on konstrueeritud uut tüüpi kasarmud, mida võime näha praktiliselt kõikides Eestis paiknevates sõjaväelinnnakutes. Peale kasarmuvisiite suundusime vanale lennuväljale, kus […]

Torontos asutati Kaitseliidu Toompea Malevkonna Abistamisfond.

Kaitseliidu Toompea malevkond tähistab tänavu oma 95. aastapäeva. Seda ei ole sugugi vähe, et olla uhked oma kaitsetahte üle. 1. detsembril 1924 aastal toimus sündmus, mis raputas Eestit.  Täna 95 aastat tagasi üritasid kommunistid Nõukogude Liidu toel korraldada riigipööret Eestis. See sündmus on andnud alust paljudest spekulatsioonideks. Väidetavalt teadsid Kaitsepolitsei allikad juba ligi aasta varem kommunistide plaanist ja neil oli allikaid isegi riigipöördekatse eelõhtul Tallinna Kalamaja taga toimunud koosolekul. Võib-olla oli põhjus selles, et kuna 1924. aastal oli toimunud suuremad arreteerimised kommunistide seas, arvati et neil ei ole enam suuremat kandepinda Eesti elanike hulgas. See oletus oli pigem õige, kuna mässajatest võitlejate arvuks hinnatakse täna umbes 200 inimest.  Selle numbri sisse tuleb arvestada ka Venemaalt saabunud diversandid. Ometi ei olnud […]