Täna, pühapäeval, 15. märtsil, oli esimene päev, mil Kaitseliidu Tallinna malev läks päriselt Eesti eest välja praeguse eriolukorra raames. Need ei ole suurustavad sõnad, sest koroonaviirus on vaenlane, kellega meelsasti paljud eesliinile ei lähe. Kuna homme esmaspäeval peavad välja minema Toompea malevkonna vabatahtlikud, siis käis Toompea staap täna vaatamas olukorda. Esimene asi oli klassikaline. Loomulikult kõik plaanid kohapeal veidi muutusid ja varem valmismõeldud detailid ei pidanud enam vett. Varem räägitud ülesanded olid veidi muutunud, sest ka olukord muutus pidevalt. Samas oli selge, et juba järgmistel päevadel võivad ülesanded taas uued olla, kuna valitsus oli otsustanud 17. märtsist piirid sulgeda välismaalastele. Üks meeskond abistas politseinike A terminali juures väljas. See nägi välja nagu operatsioon “Kõik puhuvad”, kus autojuhid peatusid reas ja […]

Iga Toompea malevkonna liige võib kanda seda embleemi oma uhkuse märgiks. 30. jaanuaril 2020 toimunud Toompea malevkonna üldkoosolekul jaotati uuenenud vormiga käiseembleemi. Sellel embleemil on ka oma lugu. Meie malevkonnas on reaalselt täna üks kompanii, mille koosseisus olemine näitab suurt pühendumist, sest aastas tuleb osaleda vähemalt 5 õppusel. Vana nimega kutsuti seda roheliseks kompaniiks, täna on see kompanii Põhja Maakaitseringkonna lahinggrupi koosseisus ja läheb sinna, kus on kõige pingsam olukord. Kui vaja, siis läheb see kompanii ka Tallinnast välja. Teisalt on meie malevkonnas palju liikmeid, kelle elu, elukutse jne ei luba neil pidevalt sama koormusega panustada, aga kelle kaitsetahe ei ole sellest hoolimata alaväärtuslikum. Tegelikult on ideaalses korralduses igal liikmel oma võimetekohane ülesanne, tänu millele püsib suur pilt koos. Ajalooliselt […]

2014. aastal alanud sõda Ukrainas on väga keeruline episood ajaloos, mida on keeruline jutustada, sest erinevaid tõdesid on seal palju. Kui ei miski muu, siis ainuüksi Ukraina juhtkonna otsus toimuvat mitte nimetada sõjaks, vaid terrorivastaseks operatsiooniks või, näitab olukorra mitmetähenduslikkust. Järgneva kirjatöö eesmärgiks ei ole anda eelistust kodusõja, proxisõja või Vene-Ukraina sõja diskursusele. Minu eesmärgiks on mõista esimest Ukrainale pöördelist lahingut Ilovaiski all. See viis Minski esimese leppeni ja sisuliselt separatistlike riikide de facto tunnistamiseni.   Lisaks avalikele allikatele, kasutan ka lugusid, mida mulle rääkisid kohalikud ajakirjanikud 2019. aastal Ida-Ukrainas toimunud meediakoolituste käigus. Mul puudus tihti võimalus nende juttusid kontrollida, aga samas on need lood väärtuslikud kasvõi nn „folkloorse“ mälus seisukohast, sest sealt kooruvad hoiakud määravad ka inimeste käitumist. Lõpuks […]