Tähelepanekuid Vene hübriidsõjast kapten Ilmar Raagilt. HÜBRIIDOHUD DEFINITSIOONIST Sõda on olemuselt oma tahte pealesurumine kellelegi, kes seda ei taha. See tähendab, et vastasseis algab varem kui relvade tärin. Clausewitzi mõttetera, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega, osutab just sellele. Näiteks ütles Kreml Kiievile 2013. aasta sügisel, et Euroopa Liidule ei tohi ligineda. Kui selle tulemusena puhkesid Maidani rahutused, mis viisid president Janukovitši langemiseni, siis tundus Kremlile, et ta on ammendanud oma poliitilise sunni vahendid. Ukraina oli väljumas VF mõjusfäärist. Järgnes kineetiliste vahendite kasutuselevõtt ehk sõda väljus hübriidfaasist ja läks ”kuuma faasi”. Seega hübriidohtude puhul me räägime erinevatest valdkondadest, mille kaudu on võimalik teisele riigile survet avaldada. Riikliku jõu instrumendid on klassikaliselt: a) Poliitilis/diplomaatiline b) Informatsiooniline c) Majanduslik d) Sõjaline […]

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Eelmine postitus lõppes klassikalise küsimusega: „Mida teha?“ Paraku pean enne vastamist täiendama konventsionaalse sõja stsenaariumite kirjeldust osaga, mis puudutab konkreetselt Eestit. Illustratsioonid on aga seotud suurema vaatega. II OSA KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI Niisiis, eelmises postituses sai selgeks, et Venemaa militaarne peaeesmärk sõja I faasis on hõivata positsioonid, mis takistavad NATO vägede juurde toomist ja varustamist. Selle ülesande täitmiseks toimub rida tegevusi juba enne kineetilise sõja algust, mille ülesandeks laias laastus on lagundada ja aeglustada NATO otsuste vastuvõtmist nii Eestis kui kaugemal Brüsselis ja Washingtonis. Kutsume seda tulevase lahinguvälja kujundamiseks (shaping) ja räägime sellest pikemalt järgnevas hübriidsõja peatükis. Samal ajal toimub Venemaal vajaliku grupeeringu lahingvalmiduse tõstmine ja tõenäoliselt ka rünnaku lähtejoone ligidale liikumine. Meenutame, kuidas Ukraina […]