Toompea malevkond Eesti Vabariigi 105. aastapäeva paraadil! Malevkonna rühmakolonn koosneb Toompea malevkonnaga 2022. aastal liitunud ja samal aastal sõdurioskuste kursuse SOKkl VI lõpetanud kaitseliitlastest. Rühmakolonni eesotsas malevkonna pealik leitnant Mihkel Tikk, kolonni juhib kadettveebel Markus Rosin ning malevkonna lippu kannab Kotkaristi värske kavaler nooremleitnant Peeter Ilison. Üks süda üks hing!
24. veebruari hommikul hõivasid Toompea malevkonna kaitseliitlased positsiooni Toompea jalamil riigilipu pidulikuks heiskamiseks ning võtsid positsioonid sisse Tallinna kesklinnas Reaalikooli Õppursõdurite monumendi juures. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva puhul asetasid Toompea võitlejad pärja “Reaali poisi” jalamile mälestamaks kõiki Eesti riigi vabaduse eest langenuid. Samal ajal kostitasid Toompea kaitseliitlased koos Naiskodukaitsega tseremooniast osavõtjaid kuuma teega, tutvustasid kaitseliitlaste relvastust ning pakkusid inimestele võimalust liituda NKK või Kaitseliiduga. Viimasest võimalusest haaras kinni suur hulk huvilisi. Head Vabariigi aastapäeva!
Toompea ja Nõmme malevkonnad harjutavad 24. veebruariks.
Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Eelmine postitus lõppes klassikalise küsimusega: „Mida teha?“ Paraku pean enne vastamist täiendama konventsionaalse sõja stsenaariumite kirjeldust osaga, mis puudutab konkreetselt Eestit. Illustratsioonid on aga seotud suurema vaatega. II OSA KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI Niisiis, eelmises postituses sai selgeks, et Venemaa militaarne peaeesmärk sõja I faasis on hõivata positsioonid, mis takistavad NATO vägede juurde toomist ja varustamist. Selle ülesande täitmiseks toimub rida tegevusi juba enne kineetilise sõja algust, mille ülesandeks laias laastus on lagundada ja aeglustada NATO otsuste vastuvõtmist nii Eestis kui kaugemal Brüsselis ja Washingtonis. Kutsume seda tulevase lahinguvälja kujundamiseks (shaping) ja räägime sellest pikemalt järgnevas hübriidsõja peatükis. Samal ajal toimub Venemaal vajaliku grupeeringu lahingvalmiduse tõstmine ja tõenäoliselt ka rünnaku lähtejoone ligidale liikumine. Meenutame, kuidas Ukraina […]
Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Jõudes Ukrainast tagasi Varssavi lennujaama on aeg Eesti uudiseid lugeda ja….jeerum. Avalikkuse ees on avaldusi, mida ma iial enam ei uskunud kuulvat. Seepärast kirjutan pikemalt. Ees on kolm peatükki julgeoleku teemadel 1. Konventsionaalse sõja vari 2. Hübriidsõja oht 3. Mitteeksistentsiaalsed, kuid väga tõsised julgeolekuriskid (terrorism, rahutused jne) I OSA – KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI SISSEJUHATUSEKS Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Repetitio est mater studiorum. KAS EESTI SAAKS PROVOTSEERIDA SÕDA VENEMAAGA? Ei saa, sest sõjalises mõttes ei ole Venemaa jaoks Eestit olemas. Jah, poliitilises vaates oleme, aga sõjaline vaade kasutab kaugelt teistsuguseid kategooriaid. Kui vene poliitikas me räägime kaasmaalaste kaitsest, impeeriumi ülevusest või kurikavalast läänest, siis sõjalises mõttes on teemad hoopis aeg, ruum ja ressursid. Ühest küljest […]