Ukraina memo vol.4

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Eelmine postitus lõppes klassikalise küsimusega: „Mida teha?“ Paraku pean enne vastamist täiendama konventsionaalse sõja stsenaariumite kirjeldust osaga, mis puudutab konkreetselt Eestit. Illustratsioonid on aga seotud suurema vaatega. II OSA KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI Niisiis, eelmises postituses sai selgeks, et Venemaa militaarne peaeesmärk sõja I faasis on hõivata positsioonid, mis takistavad NATO vägede juurde toomist ja varustamist. Selle ülesande täitmiseks toimub rida tegevusi juba enne kineetilise sõja algust, mille ülesandeks laias laastus on lagundada ja aeglustada NATO otsuste vastuvõtmist nii Eestis kui kaugemal Brüsselis ja Washingtonis. Kutsume seda tulevase lahinguvälja kujundamiseks (shaping) ja räägime sellest pikemalt järgnevas hübriidsõja peatükis. Samal ajal toimub Venemaal vajaliku grupeeringu lahingvalmiduse tõstmine ja tõenäoliselt ka rünnaku lähtejoone ligidale liikumine. Meenutame, kuidas Ukraina […]

Ukraina memo vol.3

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt Jõudes Ukrainast tagasi Varssavi lennujaama on aeg Eesti uudiseid lugeda ja….jeerum. Avalikkuse ees on avaldusi, mida ma iial enam ei uskunud kuulvat. Seepärast kirjutan pikemalt. Ees on kolm peatükki julgeoleku teemadel 1. Konventsionaalse sõja vari 2. Hübriidsõja oht 3. Mitteeksistentsiaalsed, kuid väga tõsised julgeolekuriskid (terrorism, rahutused jne) I OSA – KONVENTSIONAALSE SÕJA VARI SISSEJUHATUSEKS Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Repetitio est mater studiorum. KAS EESTI SAAKS PROVOTSEERIDA SÕDA VENEMAAGA? Ei saa, sest sõjalises mõttes ei ole Venemaa jaoks Eestit olemas. Jah, poliitilises vaates oleme, aga sõjaline vaade kasutab kaugelt teistsuguseid kategooriaid. Kui vene poliitikas me räägime kaasmaalaste kaitsest, impeeriumi ülevusest või kurikavalast läänest, siis sõjalises mõttes on teemad hoopis aeg, ruum ja ressursid. Ühest küljest […]

TOOMPEA SOK on alanud!

Eelmisel nädalavahetusel algas Tallinna Malevas Toompea malevkonna sõdurioskuste kursus ehk Toompea SOK 2023 , mis on neljas Toompea malevkonna poolt korraldatud SOK Kaitseliidus. Kursuse õppekava loob eelduse kursuslase teenimiseks Kaitseliidus sõjaaja ametikohal ning osalemiseks järgnevatel väljaõppetsükli kursustel. Esimese nädalavahetuse jooksul tutvusid kursusel osalevad kaitseliitlased üksikvõitleja varustusega, õppisid edukalt rajama telklaagrit ning tegid Toompea malevkonna ja Kaitseväe Akadeemia instruktorite käe all oma esimesed sammud relvaõppes. Edu Toompea SOK-i kursantidele!

Toompea LSEK – Veri ja lumi

10.-12. veebruaril toimus järjekordne Toompea laskursanitari erialakursuse etapp. Loe, mida arvasid sellest kursuse osalejad. “Sel korral harjutasime Kaitseväe Akadeemia instruktorite käe all taas lahingkannatanu käsitluse faase (abi tule all, taktikaline esmaabi, abi evakuatsioonil). Kordasime üle teooria ning tegime maastikul drille, lisades iga korraga veidi keerukust. Erinevalt varasemast olid seekord kasutada ka paukmoon ja suitsugranaadid, rohkem oli rõhku õigel taktikal, raskemad olukorrad olid viidud võimalikult lähedale päris elule. Harjutasime veidi ka eelseisvaks eksamiks ning tõdesime, et selle läbimiseks on veel üksjagu tööd teha. Mulle meeldis, et õppus liikus täpselt parajas tempos lihtsamalt keerulisemale ning igas punktis sai põhjalikku tagasisidet. Ülesanded olid keerulised, aga mitte üle jõu käivad ning sellises keskkonnas õpibki kõige paremini. Käsi sai kindlamaks ja mõte selgemaks.” kaitseliitlane R. […]

TOOMPEA AKADEEMIA Vabariigi aastapäeva eriloeng

“Maakaitsest päriselt” Rene Toomse 28. veebruaril kell 18.00 Tallinna Ülikoolis Toompea malevkonna loengusarja TOOMPEA AKADEEMIA Vabariigi aastapäevale pühendatud eriloeng toimub teisipäeval 28. veebruaril kell 18.00. Loengu teemaks “Maakaitsest päriselt” Lektoriks on Kaitseliidu Kooli ülem ning “Maakaitse käsiraamatu” ja “Patrullija taskuraamatu” koostaja major Rene Toomse. Loengus käsitletakse maakaitse definitsioone ja selle vastuolusid. Maakaitse tegelikku ulatust ja haaret. Kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida. Mõttearendus, kuidas maakaitse üksustest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata. Loengust lähemalt: