Kaitseliidu ülema korraldusel toimus 10.detsembril konverents „Kaitseliit 2035“ eesmärgiga peamiselt Kaitseliidu mittesõjaliste tegevuste mõtestamine lühemas ja pikemas perspektiivis organisatsiooni enda jaoks. Nendeks on laiemalt tagalaala julgeolek ja kontrolli taastamine, kitsamalt KL C3 (juhtimine, koordinatsioon (side), koostöö), logistika, tegevused omavalitsuste, elutähtsate teenuste ja maakaitse toetamiseks. Kaitseliidu mittesõjaliste arendusliinide juhid tutvustasid, mida on selle poole arendamises viimase aasta jooksul tehtud ja mis on lähiajal kavas. Ettekanded vaheldusid paneelide ja debatiga Sisekaitseakadeemia auditooriumis. Konverentsil osalejaid oli kõikidest Kaitseliidu tegevusvaldkondadest ja ülekande vahendusel malevate asukohapunktides. Toompea malevkond oli konverentsil esindatud paneelides, publikus kui ka korraldusmeeskonnas. Fotod: Ilmar Vessin

Toompea LSEK on alanud! 12. novembril algas I Toompea malevkonna laskursanitari erialakursus. Esimeseks proovikiviks olid õppuritele kursuse katsed, mis koosnesid teoreetilisest testist, praktilisest harjutusest ja kehalise võimete kontrolltestist. Järgnenud esimese etapi raames õpiti tundma inimese keha ja selle toimimist ning praktilisi kogemusi pakkusid CAT-žguti, rõhksideme ning haava tamponeerimise töötoad. Suure panuse etapi õnnetumisse andis Eesti Tervisemuuseum, pakkudes interaktiivset õppimisvõimalust inimese anatoomia ja füsioloogia teemadel. Kursuse läbiviijate veebel Katriin Everi ja Toompea malevkonna meditsiinipealiku Helen Kahuri sõnul lisandub peale kursuse lõpetamist Toompea üksuste ridadesse pädevaid laskursanitare ehk jaomeedikuid, kes vastutavad oma jaoliikmetele esmaabi andmise eest ning abistavad rühmaparameedikut. Erialakursus lähtub Kaitseväe Akadeemia LSEK õppekavast, andes praktilised oskused ja teadmised nii tsiviilmeditsiinist kui ka lahingkannatanu käsitsemisest. Fotod: Helen Kahur

Toompea parimad Tallinna malev tunnustas tublimaid Kaitseliidu 104. aastapäeva puhul korraldatud rivistusel nende hulgas Toompea malevkonna parimaid. Fotod: Silver Jaanson

Fotod: Triin Musting Esmalt ajalooline õiend. Eelmise sajandi lõpus juhtus siinkirjutaja suhtlema Saksa Bundeswehri ajateenistuse läbinud Obergefreiteriga klassikalisel meeste teemal „kuidas sõjaväeteenistus siis oli kah”, mille käigus nimetatud Obergefreiter hüüatas vastuvaidlemist välistava häälega, et Lääne-Saksa jalaväelase relv on maailma parim. Väite lõpus oli vähemalt kolm hüüumärki. Siinkirjutaja ei osanud sakslase pandud hüüumärke vähemaks rookida, sest minu kogemus piirdus vaid AK47M-ga ehk kõnekeeles Kalašnikovi automaadiga. Mis väideti „raudsest eesriidest” siiapoole jäävas maailmaosas omakorda kõigi aegade parimaks relvaks. Nüüd oleks mul aastatetagusele meestejutule mõndagi lisada. Relv tähistusega AK4, sakslaste variandis G3, konstrueeriti firma Heckler&Koch inseneridele poolt selleks, et suruda vastane maha pikal distantsil. Vastane oli teadagi kes. Seega oli G3 ehk meie tähistuses AK4 mõeldud Kalašnikoviks nimetatud automaadiga relvastatud sõdurite elimineerimiseks enne […]

Autor: kapten Ilmar Raag Ma olen keskmiselt sportlik tsivilist, aga neli korda on minust peaaegu saanud sõdur. Üks kord ajateenistuses ja kolm korda Eesti Kaitseväe missioonil, millele eelnes alati umbes 4 kuu pikkune ettevalmistus. Miks see on oluline võrreldes 17 aastaga, mil ma olen olnud Kaitseliidu liige? Aga sellepärast, et kaitseliidu liikmetest 80% ei ole tegelikult oma vaimus ja füüsises päris sõjaks valmis. Meie, kaitseliitlaste, tohutuks plussiks on kõrge kaitsetahe ja paindlikus lahendada probleeme terve mõistusega, aga päris lahingvalmidusest lahutavad meid mõned punktid.  Lisaks on kõik minu missioonid olnud piirkondades, kus vastane on sunnitud tegutsema meie vastu konspiratiivselt. Ka sellest on põhjust õppida, sest nagu näitas Afganistan ja  Ukraina, siis suudab ka nõrgem vastane kaitsetahte ja sotsiaalsete võrgustike toimimise korral […]