President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Valgetähe IV klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele ja katiseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnajuhatajale Kristjan Mäele.
“Kriisideks tuleb ja on aega valmistuda juba headel aegadel, aga halbadel aegadel on kriitiline teha õigeid otsuseid.”
Kristjan Mäe
𝐓𝐚̈𝐧𝐚 𝐦𝐨̈𝐨̈𝐝𝐮𝐛 𝟏𝟎𝟑 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐓𝐚𝐫𝐭𝐮 𝐫𝐚𝐡𝐮𝐥𝐞𝐩𝐢𝐧𝐠𝐮 𝐬𝐨̃𝐥𝐦𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭. 
Tartu rahulepingu sõlmimisega lõppes sõjategevus ja riigid tunnustasid vastastikku üksteise suveräänsust de jure. Tartu rahu oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi diplomaatias ja see avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
Tallinna Malev asetas Kaitseliidu poolt pärja Tondi Sõjakooli memoriaalile ja süütasime küünlad
Ilusat Tartu rahulepingu aastapäeva!
Elagu Eesti!
Fotod: Kaitseliit ja Kristiine Linnaosa
Sauna saatus
Kohapeale jõudes selgus, et saun on tõesti leidnud väga hea vastuvõtu. Mitut puhku tuldi sel teemal eraldi tänama. Muidugi on reaalses kasutuses ka omad eripärad. Kordame üle, et esialgne plaan nägi ette, et päeval suudab saun tehniliselt läbi lasta umbes 60 meest. Saunal on sõltumatu vee ja elektrivarustus eraldi toetusmasinaga. Põhimõtteliselt on sauna ees võimalik püsti panna soojapuhuriga puhkeala telk, et rahulikult riideid vahetada.
Dušš versus leiliruum
Kuna pataljonis on välisvõitlejaid, siis need ei osanud leilist alati lugu pidada ja nii juhtus, et mõni mees soovis 10 minutit järjest tulise veega dušši alla olla. See aga oli probleem, sest toetusmasinas kuumutati dušši jaoks boileriga vett, aga mitte sellistes kogustes.
Juhtmed, voolikud.
Me olime teadlikult kaasa pannud pikemad juhtmed ja voolikud. See oli õige otsus, sest kohalikud mehed lõikasid need just täpselt nii pikaks nagu vaja. Kuna vahepeal oli seal miinus 20 kraadi külma, siis saun pidas vastu. Mehed kiitsid leili just sellise temperatuuri vahe juures, aga mingil hetkel külmusid varustusauto juures olevad kraanid kinni. See ei olnud suur probleem ja edaspidi lihtsalt sellega arvestatakse. Me nägime ka, kuidas kraanide ja ühenduslülide ümber oli pandud puhvaikadest soojendused.
Sauna läbilaskevõime
Saun ei tööta maksimum režiimil, sest nende lahingrütm määrab kõik muu. Sisuliselt on saun ühe kompanii juures umbes kolm päeva, et siis sõita järgmise kompanii juurde. Iga päev käib saunast läbi umbes ühe rühma suurune hulk mehi. Kogu kompanii korraga ei saa sauna tulla juba seepärast, et üks rühm on alati eesliinil kaevikus.
Vesi ja elekter
Vett võetakse peamiselt vanadest kaevudest. Seega süsteem, kus meil on eraldi veevarustuse auto õigustas end põhimõtteliselt, ehkki ilmselt on optimeerimisvõimalused olemas.
Elektri jaoks eelistatakse diiselgeneraatoreid, sest armee masinad on rohkem diisli, kui bensiini peal.
Veoautod
Pataljoniülem kiitis meie veoautosid, mis kõik on ühest tüüpist ja teoreetiliselt muudab hooldamise lihtsamaks. Väga oluline oli maastikuvõimekus. Rindeligidased teed on kas väga+väga auklikud koos eriti sügavate aukudega või siis lihtsalt poriteed. Põhimõtteliselt peab alati arvestama, et masinad võivad kinni jääda.
Kui ma küsisin, et mida te soovitaksite teistel üksustel teistmoodi saunaga teha, siis kinnitati, et kõigil võiks olla just sellisest kontseptsioonist lähtuv saun. Väga oodatakse meie pesumaja saabumist, sest koos külmadega on pesupesemine läinud kordades keerulisemaks.
Kogu projekt on andnud meile julgust, et proovida seekord leida rahvusvahelisi rahastajaid ja lüüa liitu rahvusvahelise saunakogukonnaga. Ehitame veel 10 taolist kompleksi. Eestis elav ingliskeelne saunabloggija Adam Rang on nüüd samuti meie jätkuprojekti hingeks ja ma usun, seetõttu kuulete te saunadest veel
kapten Ilmar Raag
28.-29. jaanuaril toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna laskursanitari erialakursuse 3. etapp. Etapi sisuks oli inimese taaselustamine ja taktikaline lahingkannatanu käsitlus.
Kursuse lõpuks omandavad õppurid erialased teadmised esmaabist ja lahingkannatanu käsitlusest, olles suutelised laskursanitaridena vajadusel parameedikut abistama.
Fotod: Helen Kahur
Selgusid Kaitseliidu aasta parimad
Laupäeval, 28.jaanuaril kogunesid Tartu vSpa konverentsikeskusse Kaitseliidu ja tema naiste-ning noorteorganisatsioonide eelmisel aastal enim väljapaistnud liikmed. Pidulikul tunnustusgalal osales ligi 90 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast, kodutütart ning noortejuhti kõikjalt Eestist.
Aasta parimaks kaitseliitlaseks valiti Alfred Hallika Toompea malevkonnast . Ta on Kaitseliidu liige alates 2008, malevkonna lahingkompanii võitleja alates 2015, olles tõusnud seal rühmavanemaks ja oma rühma vaieldamatuks autoriteediks. Alates 2020. aastast on ta maakaitsekompaniis veebli ametikohal. Aastatel 2021 ja 2022 oli ta oma malevkonna sõdurioskuste kursuse vanem ja ühtlasi taktika instruktor. Aastatel 2021, 2022 ja edaspidi ka 2023 on osalenud ja osaleb ta Kaitseliidu kooli nooremallohvitseride kursuse koosseisulise instruktorina. Lisaks sellele on ta osalenud aktiivselt lahingkompanii erinevatel väljaõppe üritustel instruktorina. Kompaniis on ta teistele allohvitseridele selge eeskuju ja loomulikult on ta ära teeninud kõigi võitlejate lugupidamise. Tema eelmise aasta üks enim tähelepanu saanud ettevõtmisi oli Eesti mobiilse saunakompleksi saatmine Ukrainasse rindel võitlevale Toompea malevkonna sõpruspataljonile.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tänas organisatsiooni parimaid panuse eest Kaitseliitu. „Me kõik- mehed, naised ja noored- oleme Põhjakotka all üks pere. Täna me näeme, kuidas ukrainlased oma maad kaitstes kõigeks valmis on, seda nii rindel kui tagalas. Niisamuti peame ka meie olema valmis keerulisteks olukordadeks, kui peaksime nendega silmitsi seisma. Teie seda kindlasti olete. Teie olete need, kes aitate teisi, kes ei vaja ise abi, kes on eeskujuks teistele,“ ütles kindral Ühtegi.
