Toompea sõdalase tee

Pühapäeval, 18. augustil toimusid Eesti meistrivõistlused SRA-s, ehk soome reservväelaste taktikalise laskmise distsipliinis. Meie malevkonnas on päris mitu võitlejat, kellel on SRA litsents. Seekord võtsid võistlusest osa siiski ainult Ilmar Raag ja Andres Lehtmets. Meil kummalgi ei olnud asja poodiumile, aga õppida oli küll taaskord palju.

Mina võtsin osa militaar kategoorias, mis tähendab, et rajal on kaasas vähemalt 12 kg varustust, mille hulgas on 3 salve kokku 60 padruniga ja vähemalt 2 püstolisalve 30 padruniga. Kohustuslik on samuti noa ja vee kaasaskandmine. Laskedistantside pikkus varjeerus 3 – 190 meetrini. Kokku oli võistlustel 10 rada. Mis tähendab, et minimaalselt lasti umbes 210 lasku automaadist ja 60 lasku püstolist.
Reegleid tuli teada, sest võistlusel diskvalifitseeriti kolm võistlejat ohutuseeskirjade rikkumise eest. Mind hoiatati samuti, et küljele joostes ja samal ajal relva laadides liikus relva raud väga ligidale punasele joonele.

Relvad
Relvad olid väga erinevad. Sportlased tulid välja udupeente „iselaskvate“ püssidega, mis põhinesid valdavalt AR-15 mudelitele. Päris mitmed lasid eesti Nord-Arm-i relvadega. Samas oli kümmekond kaitseliitlast väljas ka AK-4-ga. Minu relv oli meie AG-3 baasil modifitseeritud. Mul oli peal Vortex optika ja kompensaator, mis suutis tagasilööki vähendada umbes 30%. Kokkuvõttes aga tundub, et lihtsam on kergema relvaga. Minu pika relva eelis ei tulnud välja isegi mitte nn 200 meetri rajal, kus kõik lühemad relvad lasid võrdselt minu omaga.  Nägin ühte meest G36 lühikese (VG) versiooniga, laskmas punatäpiga sama rada kokkuvõttes minust 10 sekundit kiiremini.

Tegelikult on see muidugi teada tõde, et kuni 200 meetrini ei oma taktikalises laskmises suurendav optika olulist eelist. Standardklassis lasti sama distantsi ka raudsihikuga.

Õppetunnid
Millised on aga isiklikud õppetunnid? Näiteks ühel rajal tuli lasta kaubikauto alt läbi. See aga tähendas, et sisuliselt oli võimatu kasutada tavalist lamades laskeasendit, vaid relva tuli keerata külje peale ja samamoodi ka pead sinna järgi, et madalamalt lasta. Väga realistlik olukord, aga kokkuvõttes tuli sellist asendit kohapeal leiutada, sest varasemad taolised harjutused olid tegemata. Selle kohta öeldakse ju tihti, et taktikaline laskmine koosneb ebastandartsetest laskeasenditest.
Niisamuti avastasin, et kuna olen kogu aeg püstolit harjutanud laskma kahe käega, tabas mind üllatus, kui lasta tuli ühe käega. Harjutuse sisu oli järgnev : Kaaslane on haavata saanud ja teda tuleb ohtlikust tsoonist välja lohistada, samal ajal hävitades kolm sihtmärki. Arvestades füüsilist koormust ja adrenaliini oli kokkuvõttes isegi väga lähedal olevatele märkidele keeruline pihta saada.

Kokkuvõte.

Toompea malevkond on initsiatiivgrupis, kus sügisel asutatakse KL Tallinna maleva kaitseliitlastele oma SRA klubi, mida malev toetama hakkab. Kindlasti anname sellest teada, sest sügisest hakkavad seejärel toimuma ka eraldi treeningud.