21. märtsil toimus järjekordne Toompea akadeemia loeng tutvustamaks taani soomuskompaniid ja nende doktriini. Kogu jutt oli tasemelt avalikul ja riigisaladusi ei räägitud. Lektoriks oli väga hea taani rühmaülem. Loengu tasemest räägib see, et küsimusi esitati ligi pool tundi ja siis lõpetati need väevõimuga.

Huvitavad killud.
1)Taani jalaväe jagu on kuueliikmeline ja koosneb kahest kolmeliikmelisest tulemeeskonnast. Igas meeskonnas on üks kuulipilduja ja ühe laskuri seljas on veel mingi TT seadeldis. See tähendab, et jaos on kaks kuulipildujat ja kaks eraldi tankitõrje relva.
2) Nende taktika põhiskeem kasutab “salooni ukse avamise” mudelit, mis kasutab alati kolme manööverdavat elementi. See tähendab, et kõigepealt kindlustatakse ära kaks tiiba, kes avavad ukse, et keskelt teostatakse rünnak. Kui meie oleme rohkem harjunud kombinatsiooniga, kus vastane fikseeritakse ja seejärel tiivatakse/haaratakse, siis klassikalises taani manöövris moodustavad fikseerija ja tiibaja lõpuks “salooni uksed”, kes mille vahelt teostab tagant tuleb ründaja vastase lõpliku hävitamise. Selle taktika eelis on enda üksuse valmisolek kohe vastata vastase tiibamisele, kuid eesti metsades, kus nähtavus on halb, see taktika alati ei tööta ja tuleb olla innovatiivne.
3) Taani CV90 soomuskompaniis ei ole eraldi tankitõrje üksust. Nad eeldavad, et kui vastaspoolel on tankid, siis antakse ka neile tugevduseks tanke. Nii nagu see eFP Eesti pataljonis toimubki. Carl-Gustavit nad päriselt tankitõrje relvaks ei lugenud, sest T-90 vastu jääb see relv suuresti lahjaks. 
5) Eesti metsad nullivad suurepäraselt tankide eeliseid.