Toompea malevkonna relvurpealiku vaade laskeväljaõppesse, kuidas edasi…

Autor: Kaido Tropp, relvurpealik Selleks, et määratleda kui oluline roll on Kaitseliidus laskeväljaõppel, tasub alustuseks lugeda kaitseliidu seaduse § 2, mis ütleb järgmist: “Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.” Kindralmajor Kiili on enda ettekannetes jaganud  Kaitseliidu liikmeid kolme V põhimõttel: võitlejad, võimaldajad ja võimendajad. Mina mõistan seaduses kirjapandut viisil, et igaüks, kes liitub Kaitseliiduga ning määratleb ennast Kaitseliidu tegevliikmena, soovib osaleda sõjalises väljaõppes, mille üheks lahutamatuks osaks on oskus meile usaldatud relvi ohutult ja oskuslikult käsitseda. Esinedes aasta tagasi malevkonna üldkoosolekul, tõin välja laskeväljaõppega seoses järgmised numbrid: meil on olemas absoluutne tipp,  ca 20 aktiivset harrastajat ja edasi on […]

Tutvustame Toompea malevkonna uut pealikku

Küsis Ivo Rull, Toompea malevkonna liige  Toompea malevkonna pealik Ilmar Raag: „Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.“ Möödunud aastavahetusperioodil toimus vahetus ka Kaitseliidu Toompea malevkonna juhtimises. Pikaaegne malevkonna pealik leitnant (r) Jan Lukk andis detsembri alguses malevkonna juhtimise üle leitnant (r) Ilmar Raagile. Palusin selle puhul uue aasta alguses Ilmar Raagilt intervjuu, et tutvustada tema nägemusi Toompea malevkonna rollist ja tulevikust.  Miks võtsid vastu Toompea malevkonna pealiku koha? Olen malevkonna liige alates 2005. aastast, tegutsenud nii teavituspealiku kui õppuste ajal tuletoetusohvitserina. Kui Jan Lukk helistas ja rääkis oma lahkumisest ning teiste malevkonna juhtidega peetud vestlustest tekkinud minu kandidatuurist tema järglaseks, ei mõtelnud ma pikalt. Tunnen, et […]

Ülevaade selle aastasest Utria dessandist Toompea tugimeeskonna pilgu läbi.

Autor: Marko Tooming Rajal: lpn Jarno Kalind srs Rain Alari Külm n-srs Rainey Saarva kpr Olari Kaljuste Supportis: n-ltn Marko Tooming kpr Liisa Rohila. Ettevalmistused: v-srs Janar Randväli Korraldajate poolt oli juba päev varem välja hõigatud, et selle aastane Utria dessant on tavapärasest intensiivsem (rohkem CPsid), kuid distantsilt lühem. See andis lootust, et vähemalt füüsise poolelt ei tohiks midagi takistuseks tulla. Reaalsus osutus aga vastupidiseks – lõpuks oli läbitud distants ikkagi üle 100km. Rajale sai Toompea võistkond loosi tulemusel viimastena. Laskmistele mittepääsemise võib ka selle nahka lugeda. Muudel juhtudel tuli see kasuks. Laskmise ebaõnnestumine oli tingitud tehnilistest viperustest. CPsse jõuti küll õigeaegselt, kuid eelnevate tiimide OT hilinemise tõttu ei saadud seda enam meie meeskonnale teha ning laskma ei lastud. Vaidlustada aga […]

Mitte kõiki lahinguid ei peeta „põllul“

Autor: lipnik J.I. Mõõduvõtmine saab toimuda ka teisiti ning üheks selliseks väljundiks on ajude ragistamine viktoriinil. Viimase aasta jooksul on Tallinna maleva sisene viktoriinide sari päris kenasti käima läinud ning võib-olla sellest lähtuvalt kutsuti malev ka 1. jalaväebrigaadi viktoriinile Paldiskis. Neil on see traditsioon olnud juba pikemat aega, kuid meie malev oli kutsutud vist esmakordselt. Igatahes, maleva pealik tegi seni aktiivsetele mälumänguritele üleskutse võistkond välja panna. Oodatud oli kuueliikmeline meeskond, kuid viimase hetke äralangemise tõttu sõitsime Tallinnast välja siiski viiekesi – neli meest Toompealt ning üks kamraad Lääne malevkonnast. Paldiskis asuvasse ohvitseride kasiinosse jõudes leidsime eest päris rohkearvulise rõõmsalt sumiseva seltskonna. Sai ka selgeks, et ürituse formaat ei ole sugugi nii formaalne, kui me arvasime. Viktoriini temaatika oli „Per aspera ad astra“ ehk oodata võis kõike. Reaalsuses oli […]