Utria dessant 2014 õppetund
Navigeerimisel kolmandasse kontrollpunkti satuti täisvarustusega praktiliselt läbimatu võsa tsooni, kust tuli tagasi pöörduda ja otsida ringiga võsast möödumise võimalusi. Olaril purunes suusaside ja tema pidi suuskade kasutamisest loobuma. Teel tuli ületada veetakistus, milleks oli veega täitunud kraav. Kahe suusakepi toel hüpates õnnestus kõigil veeriba edukalt ületada.
Kolmandas kontrollpunktis oli luureülesanne. Legendi järgi vaenlase pealik koos abiga magas autos, ülesandena tuli kaardistada vaenlase tehnika ja positsioonid ning koostada luureraport. Kuna meeskond hilines võsast ringi minemisel kaotatud aja tõttu ülesande täitmisele, siis ülesande täitmisele ei lubatud.
Neljandas kontrollpunktis antud ülesandeks oli raadio teel sõnumi edastamine. Alustuseks tuli kokku panna ja sidele häälestada staabi raadiojaam, šifreeritud kujul meeskonnale edastatud sagedusel võtta ühendust oma tugimeeskonnaga ja edastada etteantud tekst, mille tugimeeskond pidi omakorda edastama staabile. Raadiojaama kokkupanek ja häälestamine sidele õnnestus Andresel kiiresti, aga sõnumi edastamiseks vajalik šifreeritud kujul saadud side sagedust ei õnnestunudki dešifreerida ja sõnum jäi edastamata. Vabanduseks võib öelda, et side ülesande läbis ainukesena edukalt Tallinna Põhja COY ja veel 4 meeskonda läbisid osaliselt, keegi teine ei suutnud ülesannet täita.
Järgnes pikem rännak mööda soiseid metsa-alasid, kus tuli ka tõsisemaid veetakistusi ületada. Eerik pidi suusasideme tõttu loobuma suuskade kasutamisest. Vett ületati mööda mahalangetatud puud turnides ja võttes mõningased riskid libastuda kukkuda 5 m laiusesse jõkke. Ületamised õnnestusid ja teisele kaldale jõuti kuivalt.
Pilt: maskeerimisülikondades võitlejaid on võsa taustalt raske eristada.
Viienda punkti ülesandeks oli esmaabi osutamine. Käis plahvatus, mille peale meeskond pidi võimalikult kiiresti sündmuskohale ruttama, tegema kindlaks olukorra ja vigastused ning osutama kannatanutele vastavalt vigastuste iseloomule esmaabi.
Enne viiendasse punkti jõudmist oli 3 paari suusasidemeid rivist välja langenud. Ka oli üks meeskonna liige vigastanud selga ja tasapisi sai selgeks, et ta tuleb maha jätta. Mistõttu aeglustasime liikumist ja 2 meest liikusid sagedasemaid puhkepause tehes aeglasemalt tagapool, eesmärgiga vigastatuga jõuda välja kontrollpunktini. Tuli teha otsus – kas jätkata kolme mehega ja ilma suuskadeta – tehes kaotatud aega tagasi, või siis kogu meeskonnaga katkestada. Siinkohal 2 eesliikunud meest otsustas katkestamise. Kontrollpunkti jõudes teatasime raadio teel staapi katkestamisest ja kutsusime tugimeeskonna omale järgi.
Võistkondade liikumine positsioneeriti reaalajas http://sportrec.navirec.com/ui/#19dchnv
Täiendav info võistluse kohta on leitav www.erna.ee
Toompea malevkond tähistas 05.12.2013 oma 89.a sünnipäeva
05.12 tähistasime kõik koos Toompea lossi valges saalis Toompea malevkonna 89.aastapäeva, mille raames andsid meie uued liikmed piduliku vandetõotuse ja tunnustasime oma parimaid liikmeid.
Tallinna maleva pealik Major Abel rõhutas, et tal on väga hea meel näha nii palju uusi liikmeid liitumas Toompea malevkonnaga ja seda eriti seepärast, et meie malevkonnal on Kaitseliidus täita eriline roll.
Malevkonna pealik leitnant Lukk tänas kõiki malevkonna liikmeid nende panuse eest meie malevkonna ja Kaitseliidu tegevusse.
Avaldamaks tänu major Arikes’le, kes viimase 13 aasta jooksul meie malevkonda juhtis, annetas malevkond major Arikesele mõõga.
Oma tänukõnes tänas major Arike kõiki neid, kellega ta viimase 13 aasta jooksul malevkonnas Eesti riigi ja Kaitseliidu hüvanguks teenis ja rõhutas, et see ei ole mitte tema ainuisikuline mõõk, vaid see kuulub võrdväärselt ka kõigile malevkonna liikmetele.
Tänud kõigile, kes üritusel ja sellele järgnenud pidulikul koosviibimisel osalesid.
Kaido Tropp
Juhatuse liige/Toompea malevkond
[good-old-gallery id=”619″ slideshow=”false” randomize=”false” animationloop=”false” controlnav=”false” directionnav=”true” pauseplay=”false” pauseonaction=”false” pauseonhover=”false”]
Kõrgemate Riigikaitsekursuste II jätkukursus
Laulasmaal toimus 21.-22. novembril Kõrgemate Riigikaitsekursuste II jätkukursus, mille töös oli võimalus osaleda ka mõnel Toompea malevkonna liikmel. Kursuse päevakava oli tihe, ettekanded teemakohased ja huvitavad ning esinejad asjatundlikud.
Avasõnadega esines kaitseminister Urmas Reinsalu, kelle ettekanne oli selgesõnaline ja otsekohene. Välispoliitikast kõneles Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling, kaitsepoliitikast andis ülevaate Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov. Laiapindsest riigikaitsest rääkis Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Kristjan Prikk. Kaitseväge ja riigikaitse arengukava tutvustas Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kelle esinemine oli üks säravaimaid ja innustavaimaid. Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop andis ülevaate kaitsealase õigusnormistiku arengust, hetkeseisust ja muutmise kavadest lähiajal. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe tutvustas juba tehtud riigikaitselisi hankeid ja kavas olevaid kaitseinvesteeringud. Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu tutvustas kübersõja olemust ja aktuaalsust. Meie oma malevkonna liige Ilmar Raag esines strateegilise kommunikatsiooni teemal. Kahjuks jäi kuulmata sisuline sisejulgeoleku käsitlus. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles põhimõtteliselt laia riigikaitse teemadel. Säravalt ja teravmeelselt, nagu meie presidendile on kombeks. Kursustel osalejatel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele, kuigi selleks jäi vähem aega, kui võinuks olla. Kahjuks ei olnud üldse aega akadeemiliseks diskussiooniks, sest päevakava oli väga tihe. Sellest on kahju, sest kohal oli hulk julgeoleku ja riigikaitse ala asjatundjaid, mistõttu avameelsest mõttevahetusest oleks kindlasti tõusnud tulu.
Kõrgematel Riigikaitse Kursustel kehtib Chatham House reegel, mistõttu ei ole siin võimalik edasi anda teemade täpsemat sisu ja esinejate mõtteavaldusi, kuigi päevakorras olnud teemad on huvitavad ja olulised igale Eesti elanikule. Mõned üldistavad mõtted saab siiski avaldada:
- Iga kodanik peab teadma, mõistma ja arvestama, et igasugune rünnak Eesti vastu sisaldab kommunikatsiooni ja kultuuri tasandil teostatavaid operatsioone, sest need on eeltingimused sõjalise edu kindlustamiseks.
- Kaitsetahe ja vaimne valmisolek võidelda lõpuni (ka pärast võimalikku okupatsiooni) on meie viimane kaitseliin.
- Laiapõhjalise riigikaitse komponendid on elutähtsad teenused, sisejulgeolek, psühholoogiline kaitse, rahvusvaheline tegevus, tsiviilsektori toetus ja sõjaline kaitse.
- Vabariigi Valitsus väidab oma tegevusprogrammis aastateks 2011–2015, et riigikaitse arendamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitlusest ning kindlustatakse, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral.
- Eestil on olemas kaitsevõime arenduse kavad kuni aastani 2022.
- Küberkaitse on infoühiskonna keskkonna kaitse, mis on oma olemuselt totaalkaitse.
- Kübersõda on nähtamatu ja sageli on väga raske tuvastada, kas tegemist on olnud küberrünnakuga või inimliku eksimuse tagajärjega.
- Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne rahu ajal on maakaitse ettevalmistamine ning sõja ajal selle teostamine.
- Maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused varustatakse ja relvastatakse täielikult.
- Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine tänaselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le.
- Kaitseliit peab saavutama „Riigikaitse arengukavas 2013-2022“ määratud võime aastaks 2020.
- Rahu-ja sõjaaegne juhtimissüsteem peavad olema võimalikult sarnased.
- Eestil on olemas oma kaitsetööstus, kuigi sellest on vähe kuulda.
- Eesti julgeolek pole olnud kunagi varem nii kindel, kuid suured ja kiired üleilmsed muutused võivad mõjutada meid ebasoovitavalt.
Tunnustust väärivad Kõrgemate Riigikaitsekursuste ja nende jätkukursuste korraldajad Kaitseministeeriumist ja Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest suurepäraselt korraldatud majutuse, toitlustamise ja vaba aja sisustamise eest.
Julgen soovitada igale malevkonnakaaslasele osalemist Kõrgemate Riigikaitsekursuste töös või nende jätkukursustel, kui selleks avaneb võimalus. Ainest mõtlemiseks saab kursustelt küllaga. Ka siis, kui teemad ei ole võõrad ja käsitletav aines osalt tuttav. On võimalik leida omale uusi tuttavaid ja uuendada sõprust juba vanade kamraadidega.
Raivo Linnas
IX Kõrgemad Riigikaitsekursused
Kõrgemate Riigikaitsekursuste II jätkukursus
Info malevkonna aastapäeva tseremoonia kohta
Tere kaasvõitlejad,
malevkonna aastapäeval, 5. detsembril kell 1700 toimub taas meie malevkonna ja Toompea NKK uute liikmete vandetõotuse andmise tseremoonia Toompea lossis. Samuti anname seal üle teenetemärgid ja auastmed. Tseremooniale on oodatud kõik malevkonna ja NKK liikmed. Riietus: pidulik tavavorm/tume ülikond. Toompea lossi pääsuks on vaja pildiga dokumenti.
Pärast vandetõotuse andmist koguneme umbes 1730 paiku KL Peastaabi all asuvasse “Kaarli kellerisse” tähistamaks malevkonna aastapäeva ja saabuvaid Jõulupühi. Nagu alati, palun Teid oma osalemisest mulle meilitsi teada anda kuni 1. detsembrini ning kanda malevkonna arvele 3€ osalemistasu märksõnaga “aastapäev”. Kohapeal võib tasuda ka sularahas minule, kuid sel juhul on summa 5€. Jõulumenüüs on külmlaud, suur jõulupraad ja kringel. Lisaks kuumad ja külmad joogid valikus ning igaühel võimalus jooke osta vastavalt oma maitsele.
Urmar Reitelmann
urmasreitelmann@gmail.com



