Ühel oktoobrikuu ilusal hommikul sammusid Tallinna Lastehaigla uksest sisse tuletõrjuja, kaitseliitlased ja loomaarst.
Sel jahedal hommikupoolikul oli Tallinna Lastehaiglas uudistamist palju. Ühtäkki astusid mängutoa uksest sisse kaks noorhärrat. Mõlemad riietatud nagu tõelised sõjaväelased. Hetke pärast selguski, et tegemist on kahe kaitseliitlasega. Oh seda põnevust! Endaga olid nad kaasa võtnud suured kotid, mis täis igasuguseid erinevaid vidinaid- kiivrid, kotid, binoklid jms. Mehed tuvustasid end ning said lastega sõpradeks. Selgitasid lastele, millega nad tegelevad ja näitasid kaasa võetud asju. Üks vahva poiss sai lausa sõjamaalingud näo peale!
Kingituseks olid mehed toonud lastele Eesti teemalised meened- lipud, helkurid, käepaelad, õhupallid. Viimaseks olid kaitseliitlased lastele mõelnud ka vinge mängu, mille jaoks jagasime lapsed kahte tiimi: tüdrukud ja poisid. Seejärel said nad oma mälu proovile panna. Mõlemad meeskonnad pidid meelde jätma kaasa võetud asjad. Kõik olid väga tublid ja kõigest paar tükki ei jäänud meelde. Kõigil oli väga põnev!
Aga sellega ei olnud üritus veel lõppenud! Ühtäkki astus sisse järgmine mees suure kotiga, kes oli samuti oma töövormis. Tuli välja, et tegemist on Tallinna Lennujaama Päästeteenistuse ülemjuhi Toomasega, kelle igapäeva tööks on lennuaama kaitsta tulekahju ja teiste sarnaste murede eest. Oli ka temal aega kuulata laste küsimusi, anda neile vahvad vastused ja näidata, mis tal kotis kaasas oli. Esiteks said lapsed katsuda tuletõrje kiivrit ja jopet. Seejärel väikest tulekustutit ja lõpuks isegi spetsiaalset kirvest! Küll oli põnev kuulata ja näha, mis kõik tuletõrjujad tegema peavad! Kirss tordil oli aga see, kui onu haiglast mööda sõitis- kõik vilkurid autol vilkumas ja lapsed said seda aknast piiluda.
Viimasena astus uksest sisse armas loomaarst PetCity kliinikust. Lapsed said teada, millised loomad kliinikut külastavad ning kuidas üldse oma koduloomi tuleb hoida ja mille peale mõelda enne, kui omale kiisu või kutsu koju võtad. Arst rääkis ka kõigile huvitavaid lugusid, näiteks kuidas ükskord tuli tal ravida siilipoissi, kes oli ma jalale viga teinud.Muidugi oli igalühel võimalus küsida palju küsimusi, kasvõi enda koerakese kohta.
Ka hommikupooliku lõpetus oli ülimalt vinge ja hariv! Kõik kuulasid külalisi suure huviga. :)
VABATAHTLIKUD: Marleen Arus, Kersti Urbala, Cätly Heinpõld, Kristi Remmik