Täna heiskas Pika Hermanni torni lipu Toompea malevkonna „Aasta kaitseliitlane“ Alfred Hallika. Ajalooliselt oli Toompea malevkonna loomise tõukeks just 1924. aasta 1. detsembril toimunud riigipöördekatse, mille järel riigiametnikud panid kokku oma malevkonna, et edaspidi kaitsta riigi kõige tähtsamat hoonet. Eesti Vabariigi Riigikogu tänab valmisoleku eest Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda.
Eelmisel nädalavahetusel lõppes Võru malevas VIII laskursanitari erialakursus. Kaitseliidu ridadesse lisandus 35 uut laskursanitari, kes vastutavad oma jaoliikmetele esmaabi andmise eest ning abistavad rühmaparameedikut. Kursuse läbiviijateks olid Kaitseväe allohvitserid, Kaitseliidu vabatahtlikud Tartu Ja Võru malevatest ning Toompea malevkonna instruktorid. Erialakursus lähtub Kaitseväe Akadeemia LSEK õppekavast, andes praktilised oskused ja teadmised nii tsiviilmeditsiinist kui ka lahingkannatanu käsitsemisest.
Toompea LSEK on alanud! 12. novembril algas I Toompea malevkonna laskursanitari erialakursus. Esimeseks proovikiviks olid õppuritele kursuse katsed, mis koosnesid teoreetilisest testist, praktilisest harjutusest ja kehalise võimete kontrolltestist. Järgnenud esimese etapi raames õpiti tundma inimese keha ja selle toimimist ning praktilisi kogemusi pakkusid CAT-žguti, rõhksideme ning haava tamponeerimise töötoad. Suure panuse etapi õnnetumisse andis Eesti Tervisemuuseum, pakkudes interaktiivset õppimisvõimalust inimese anatoomia ja füsioloogia teemadel. Kursuse läbiviijate veebel Katriin Everi ja Toompea malevkonna meditsiinipealiku Helen Kahuri sõnul lisandub peale kursuse lõpetamist Toompea üksuste ridadesse pädevaid laskursanitare ehk jaomeedikuid, kes vastutavad oma jaoliikmetele esmaabi andmise eest ning abistavad rühmaparameedikut. Erialakursus lähtub Kaitseväe Akadeemia LSEK õppekavast, andes praktilised oskused ja teadmised nii tsiviilmeditsiinist kui ka lahingkannatanu käsitsemisest. Fotod: Helen Kahur
Toompea parimad Tallinna malev tunnustas tublimaid Kaitseliidu 104. aastapäeva puhul korraldatud rivistusel nende hulgas Toompea malevkonna parimaid. Fotod: Silver Jaanson
Fotod: Triin Musting Esmalt ajalooline õiend. Eelmise sajandi lõpus juhtus siinkirjutaja suhtlema Saksa Bundeswehri ajateenistuse läbinud Obergefreiteriga klassikalisel meeste teemal „kuidas sõjaväeteenistus siis oli kah”, mille käigus nimetatud Obergefreiter hüüatas vastuvaidlemist välistava häälega, et Lääne-Saksa jalaväelase relv on maailma parim. Väite lõpus oli vähemalt kolm hüüumärki. Siinkirjutaja ei osanud sakslase pandud hüüumärke vähemaks rookida, sest minu kogemus piirdus vaid AK47M-ga ehk kõnekeeles Kalašnikovi automaadiga. Mis väideti „raudsest eesriidest” siiapoole jäävas maailmaosas omakorda kõigi aegade parimaks relvaks. Nüüd oleks mul aastatetagusele meestejutule mõndagi lisada. Relv tähistusega AK4, sakslaste variandis G3, konstrueeriti firma Heckler&Koch inseneridele poolt selleks, et suruda vastane maha pikal distantsil. Vastane oli teadagi kes. Seega oli G3 ehk meie tähistuses AK4 mõeldud Kalašnikoviks nimetatud automaadiga relvastatud sõdurite elimineerimiseks enne […]