Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna viiepäevane õppus 𝐏𝐨̃𝐡𝐣𝐚𝐧𝐚𝐞𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔 algas osalejate formeerimise ja esimeste väljaõppetundidega. Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal toimuvale õppusele saabus esimesel päeval ligikaudu 600 kaitseliitlast ja reservväelast.
Tallinna maleva formeerimispunkti saabus esimese kaitseliitlasena major Kalda kell 06.00 ning esimese Ussisõdalasena nooremleitnant Eero kell 08.00. Mõlemat saabujat tervitas Tallinna maleva sõjaaja pealik kapten Ilmar Raag.
Esimesel päeval keskenduti põhioskuste värskendamisele ja sõjaaja üksuste juhtkondade ettevalmistamisele järgnevateks väljaõppepäevadeks. Tallinna, Harju ja Rapla malevas toimusid relva- ja esmaabiõpe ning käsitleti lahinguvarustuse kasutamist ja üksuste juhtimise põhimõtteid. Samuti harjutati õppetundide ettevalmistamist, käskude andmist ja ettekannete tegemist ning tutvuti droonide kasutusvõimalustega.
Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär: „PõMKR järjekordne Põhjanael on kui segumasin, kus ühendame omavahel kaitseliitlased, reservväelased ja partnerid. Sellega viime ellu Kaitseväe juhataja vaheaasta eesmärke ja Kaitseliidu ülema tahet keskenduda juhtivkoosseisu täiendõppele. Treenime Põhja maakaitseringkonna Ussisõdalaste üksuste juhtkondi kuni jaoülema tasandini, et nad saaksid järgmise nelja aasta jooksul värskendada oma võitlejate teadmisi ja oskusi.”
Järgnevatel päevadel jätkub sõjaaja üksuste juhtkondade väljaõpe, mille käigus keskendutakse teadmiste edasiandmisele, üksuste juhtimisele ning erinevate juhtimistasandite koostööle.
19.-23. oktoobrini korraldab Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐬, 𝐇𝐚𝐫𝐣𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥 𝐣𝐚 𝐑𝐚𝐩𝐥𝐚𝐦𝐚𝐚𝐥 õppuse 𝐏𝐨̃𝐡𝐣𝐚𝐧𝐚𝐞𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔. Tänavu keskendutakse sõjaaja üksuste juhtkondade, sealhulgas Ussisõdalaste üksuste juhtkondade väljaõppele.
Viiepäevase õppuse eesmärk on täiendada juhtide teadmisi ja praktilisi oskusi ning tugevdada koostööd erinevate juhtimistasandite vahel.
Õppuse käigus värskendatakse üksikvõitleja- ja relvaoskusi, viiakse läbi laskeharjutusi ning harjutatakse õppetöö ettevalmistamist ja läbiviimist. Samuti keskendutakse käskude andmisele, rühma juhtimisele ja ettekannete tegemisele. Territoriaalsed juhtimisgrupid harjutavad staabitööd ja juhtimistegevust.
Õppus toimub peamiselt Kaitseliidu taristul. Territoriaalsed juhtimisgrupid tegutsevad oma vastutusaladel.
Õppuse korraldamisel arvestatakse kohalike elanikega ning tegevused on planeeritud nii, et häirida nende igapäevaelu võimalikult vähe. Avalikus ruumis suuremahulist taktikalist tegevust ei toimu ning tänavatel imitatsioonivahendeid ei kasutata. Piirkonnas võib kohata tavapärasest rohkem kaitseliitlasi.
23. juunil Võidupühal asetasid Toompea malevkonna kaitseliitlased ja kodutütred pärjad ning süütasid võidutulega küünlad Vabadussõjas langenud Tallinna Realkooli õpetajate ja õpilaste mälestusmärgi juurde, et mälestada kõiki vabaduse eest võidelnuid.
Kadriorus tunnustati Eesti parimaid reservväelasi ja reservüksusi. Tänavu kujunes tunnustusüritus eriti märkimisväärseks 131. maakaitsepataljoni Toompea malevkonna võitlejatest moodustatud Echo kompanii jaoks. Aasta reservväelase tiitli pälvis Echo kompanii võitleja nooremseersant Sten Vili, aasta reservüksuseks valiti Echo kompanii ning reservväelase ergutuspreemia pälvis Echo kompanii liige nooremleitnant Martin Kadai. Lisaks tunnustati reservväelase ergutuspreemiaga Harju maleva Harku malevkonna liiget veebel Jussi Taara.
Eesti Vabariigi president Alar Karis rõhutas tunnustusüritusel reservväe tähtsust Eesti kaitsevõimele ning tänas reservväelasi ja nende lähedasi panuse eest riigikaitsesse.
Nooremseersant Sten Vili sõnul on tema suurimateks motivaatoriteks sisemine kaitsetahe ning inimesed, kellega koos ta teenib.
„Motiveerib enim sisemine kaitsetahe ja kaaslased, kellega koos ühise eesmärgi nimel treenida. Oluline on treenida, sest ilma pideva harjutamiseta kaovad oskused ära. Kui käid pidevalt oma üksusega väljas, siis kokkuharjutanud üksus on tunduvalt efektiivsem. Lisaks on sõda pidevas muutumises ning tuleb uue olukorra jaoks ettevalmistuda“ ütles Vili.
Tema teekond riigikaitsesse on eriline ka seetõttu, et ta ei alustanud ajateenistusest, vaid Kaitseliidu sõdurioskuste baaskursuselt. Järjepideva väljaõppe, aktiivse panustamise ja tugeva kaitsetahtega on ta jõudnud aasta reservväelase tunnustuseni.
Aasta reservüksuse tiitel ning reservväelase ergutuspreemia jõudmine samuti Echo kompaniisse näitavad üksuse kõrget taset ja tugevat ühtekuuluvust.
Echo kompanii ülema nooremleitnant Alan Uustal-Hoki sõnul ei sünni tugev üksus juhuslikult.
„Oluline on selge visioon, eesmärkide seadmine ja plaan, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Samuti on oluline paika panna ootused nii endale kui oma alluvatele. Sõjalises organisatsioonis on oluline säilitada distsipliin, sest distsipliin annab tegevusvabaduse.“
Tema sõnul viisid üksuse tunnustuseni eelkõige pühendumus, järjepidevus ja võitlejate valmisolek panustada rohkem kui ainult oma otsestesse ülesannetesse.
„Echo võitlejad on pühendunud missioonile ja üksteisele ning on uhked seda pühendumust jagama ka väljapoole enda üksust. See ongi see, mis meid selle tunnustuseni viis.“
Nooremleitnant Uustal-Hoki sõnul tähendab aasta reservüksuse tiitel kogu kompaniile palju.
„Siiani oleme olnud omakeskis uhked saavutatud taseme üle ning pidanud ennast eesrindlikuks üksuseks, kuid nüüd saime tunnustust ka laiemalt ringilt ja oleme selle eest väga tänulikud.“
Tema sõnul näitab tunnustus, et senine töö on olnud õiges suunas.
„Aasta reservüksuse tiitel tähendab meie jaoks seda, et me ajame õiget asja ning ei tohi hoogu käest lasta. Peame jätkama arengut üksusena.“
Küsimusele, mis teeb Echo kompaniist tugeva ja toimiva meeskonna, vastab ta märksõnadega usaldus, avatus, abivalmidus ja initsiatiiv.
„Me näeme igas võitlejas potentsiaali panustada ja areneda üksuses. Me väärtustame ja innustame oma võitlejaid ning ülematena võimaldame oma meeskonnal kasvada ja areneda järgmisele tasemele.“
Tänavune tunnustamine kujunes Echo kompanii jaoks erakordseks päevaks. Aasta reservväelase tiitel, aasta reservüksuse tunnustus ning reservväelase ergutuspreemia jõudsid kõik samasse kompaniisse. Koos veebel Jussi Taarale omistatud reservväelase ergutuspreemiaga näitavad need tunnustused Põhja maakaitseringkonna reservväelaste kõrget taset, pühendumust ja valmisolekut panustada Eesti riigikaitsesse.
Õppuse käigus harjutas Toompea malevkonna lahingkompanii kaitseväe keskpolügonil situatsiooniharjutuse vormis planeeritud rünnaku manöövrit õppuseks 𝐘𝐌𝐈𝐑𝟐𝟔.
Tegemist oli olulise väljaõppe-etapiga, mis andis üksusele võimaluse harjutada kompanii tasemel tegutsemist, kontrollida plaanide toimivust ning ühtlustada allüksuste tegevust enne suuremat õppust. Sellised harjutused aitavad kinnistada üksuse juhtimisvõimet, koostööd ja lahingulist valmisolekut olukorras, kus edu sõltub nii selgest plaanist, õigeaegsest otsustamisest kui ka üksuste omavahelisest kooskõlastatud tegutsemisest.
𝐓𝐑𝐎𝐓𝐒𝟐𝟔 oli maakaitsepataljonile oluline samm, et minna õppusele 𝐘𝐌𝐈𝐑𝟐𝟔 vastu paremini ette valmistatuna ja ühtse tervikuna.
Fotod: Silver Jaanson
Fotod: Kaiko Lippur
