Autor: Ilmar Raag Tallinna Mustpeade vennaskond annetas Toompea lahingkompaniile lipu Pühapäeval, 14. mail valitses Kaitseliidu Tallinna maleva tagalaalal Plangu tänaval ideaalne ilm Kevadtormile minekuks. Tõesti, mida paremat võiks teha ühel kevadisel pühapäeval, kui päike on lõpuks ometi paistma hakanud? Kui Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili jalutasid koos Tallinna malevapealiku Toomas Väliga sehkendavate ja lebotavate kaitseliitlaste vahel, pidid nad tõdema, et eemalt vaadates ei ole võimalik enam vahet teha professionaalse kaitseväelase ja kaitseliitlase vahel. Varustust näib nüüd kõigile jaguvat viisil, et mõne mehe suurimaks probleemiks on see, et tal ei ole enam lahingvestil ruumi veel ühe lisatasku kinnitamiseks. Kui mõned ülemused välja arvata, kes on alati närvilised, siis suhtusid kompaniid õppusele minekusse loominguliselt. Akadeemilises malevkonnas otsustati võitlejate koheseks motivatsiooni tõstmiseks proovida […]

Autor: ltn Kaido Mägi 23-26.02.2017 viibis KL Tallinna maleva Toompea kergejalaväe kompanii 1. rühma 1. jagu Saksamaa Liitvabariigis, Schleswig – Holsteini liidumaal eesmärgiga osaleda Hohenlockstedtis mälestustseremoonial, mis oli pühendatud Soome jäägrite üksuse loomisele aastal 1915 (102 aastat tagasi), millest sai Soome armee alguse. Delegatsiooni juhina osales major Andres Rekker Kaitseväe peastaabist ja kompanii esindajana leitnant Kaido Mägi, kes asendas viimasel hetkel haigestunud 1. jao võitlejat. Lisaks mäestustseremoonia auvalvele, osales delegatsioon lasketreenigul ja -võistlusel, eesmärgiga saavutada tulemus, mis vastaks Saksa relvajõudude täpsuslaskuri aumärgile(Shützenschnur). Et sellist aumärki välja teenida, peab Saksa armee sõdur näitama häid tulemusi kolmest relvast laskmisel – püstolist, automaadist ja kuulipildujast või tankitõrjerelvast (Saksa armee kasutab Heckler-Koch P8 püstolit, G36 automaati, MG3 kuulipildujat ja Panzerfaust 3 tankitõrjerelva). Näitasime tulemusi […]

Autor: Kergjalaväe kompanii 1.rühma 2.jagu Kuidas: linnalahingus peab kõik voolama nagu vesi; ööhäire käigus võib vaja minna rohkem moona kui päevases tegevuses; ja BTRi vastu tegutsemine avab silmi   Aga kõigest kordamööda. Teadmine, et seekordse õppuse põhiteljeks on jao atesteerimine, ja et jao tegevust hinnatakse hetkest kui kõlab “jalastuda,” teeb olemise tavalisest mõnevõrra pingsamaks, kuid mingeid märgatavaid muudatusi tavapärases laagrirutiinis siiski ei järgne. (Rääkimata toitlustusest, mis iga korraga gurmeele üha lähemal.) Pärast selgub, et mõned üksikud asjad siiski oleks pidanud muutuma, aga neist hiljem. Õppimiskõver on päris järsult tõusev, kui erioperatsioonide grupi liikmed tutvustavad hoonete “puhastamise” teooriat ja praktikat. Nagu ikka, asjad, mis on kuulates äärmiselt lihtsad ja arusaadavad, osutuvad tegudes hoopis nüansirohkemateks. Kõrva taha saab pandud üksikvõitleja oluliselt suurem vastutus […]

Kaitseliidus on mulle saanud selgeks üks lihtne reegel – algselt planeeritu ei lähe reeglina käiku ning lõpptulemus on hoopis midagi muud. Olen kiiresti aru saanud, et sellele pole mõtet vastu võidelda. Isegi kui mõnikord tahaks asju täpsemalt ette teada, pikemalt planeerida, arutada, kooskõlastada ning uue olukorraga harjuda, siis kramplikult sellest kinni hoida ei ole mõistlik. Pigem võtta kiired muutused omaks ning minna nendega kaasa. Oskus olukordades kiiresti ümber orienteeruda peab lihtsalt olema iga võitleja isiklike oskuste pagasis – sõdurist kõrgemate ohvitserideni välja. See on edu ja ellujäämise võti päris lahingus. Õppus PÕHJATÄHT 2016 ei ole siin mingi erand. Kuid muutused õppusega seoses algasid seekord minu jaoks juba pikalt enne õppuse toimumist. On mõnus sügisene õhtu, kui tuleb kõne ja telefon […]

Rahuajal, tingimustes kus sisejulgeolek on destabiliseeritud ja korrakaitse jõud on seotud sündmustega mujal, tekib politseil kriitiline defitsiit täiendavate korrakaitse tagajate järele. Meie uus sisekaitsekompanii moodustatakse just selleks, et olukorras kus politseil lihtsalt ei jätku inimesi, suudaksime tagada turvalisust, töörahu ja toimepidevust riigi strateegilistele otsustajatele, nii Riigikogule kui ka valitsusele. Teisisõnu, et ei korduks 15. mai 1991 või veelgi hullemad stsenaariumid mille tunnistajateks me oleme viimastel aastatel meedia vahendusel olnud. 2. detsembril oli esimene kord taasiseseisvunud Eestis, kui Toompea malevkond osales õppusel, et kaitsta Toompead (tegelikult tuleks arvestada ka 2007 aasta kriisi raames ad hoc kogunemist ja siis läbi viidud harjutust). Lisaks oli see malevkonna jaoks märgilise tähendusega, sest sisuliselt alustas sellest õppuse tuleristsetega reaalselt tegutsemist meie malevkonnas uus ja värskelt […]