Korporatsioon Vironia aitab Toompea malevkonda öövaatlusseadmetega.

Vahetult enne Võidupüha sel aastal laekus Toompea kaitseliitlastele Lions Club-i kaudu rahaline toetus korporatsioon Vironialt, et varustada Toompea malevkonda öövaatlusseadmetega. 2019. aastal rajasid kaitseliitlased Kanadas Ülo Isberg ja Toomas Eichenbaum Torontos Toompea Malevkonna Abistamisfondi. Nende püüdlused leidsid sooja vastuvõttu ka korporatsioon Vironia Toronto koondises, kes algatas 2020. aastal eraldi kampaania rahakogumiseks. Lisaks Vironia Toronto liikmete annetustele liitusid selle kampaaniaga ka teised Põhja-Ameerika ja Eesti viroonlased. Kaitseliidu Toompea malevkond leppis Korp! Vironiaga kokku, et toetust ei kasutata relvade ostuks. Relvad annab Kaitseliidule Eesti riik. Selle asemel tehakse panus öövaatlusseadmete soetamisse koostöös Lions Club Tallinna Vanalinnaga. Just taolised lisaseadmed võivad pakkuda sellist konkurentsieelist, mis parandab võitlejate reageerimise kiirust ja olukorrateadlikkust kaasaegsel lahinguväljal. „Kaitseliit on Eesti üks salarelvadest,“ ütles Toompea malevkonna pealik, reservkapten […]

Kohtunikuna õppusel Kevadtorm 21

Toompea malevkonnast osales sel aastal 5 meest Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm21. Me kõik olime kohtunikeks liitlaste eFP juures. See oli ennekõike väga hea õpikogemus, sest me nägime väga ligidalt ühteaegu nii briti kui prantsuse soomuskompaniide tööd ja samas ka seda, kuidas peamiselt ajateenijatest kergejalaväe üksused nendega võitlesid. Mis on eFP? eFP (enhanced Forward Presence) on üles ehitatud taktikalise grupi põhimõttel, mis tähendab, et see pataljoni mõõtu üksus sisaldab erineva funktsiooniga elemente jalaväest, pioneeride ja suurtüki tuletoetuseni. Lisaks liikusid liitlastega kaasa ka õhutoetuse tulejuhid. Sarnaselt on üles ehitatud ka Vene Föderatsiooni taktikalised grupid. Vene doktriin näeb ette võimalust, et moodustatakse ka kompanii tasemel eraldi taktikaline grupp, ning selle tee olid valinud ka prantslased, kes kutsusid oma „kompaniid“ – „relvaliikide vaheliseks taktikaliseks alagrupiks“ […]

TALVEL LASKMISE RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD

ehk TALVEPÜSS 21 Laupäeval, 20. veebruaril toimus Toompea taktikalise laskmise võistlus Talvepüss 21. Võistleja pidi läbima 5 rada, millest kõik olid üpris erinevad. Mõned ka väga rasked. TALVEPÜSS 21 absoluutvõitja on Janar Randväli. Vabaklassi oli võitlejaid vähe ja seetõttu ei peagi mainima järgnevaid, kellele relv andis teatud eelise. Standardis tuli esikohale Johannes Kundla, (üldarvestuse 3. koht.) kellele järgnes Enriko Sander ja Alan Uustal-Hok. Isiklikud relvad ruulivad Tulemused kõnelevad mõnest faktist. Kõigepealt, absoluutarvestuses võitsid need, kellel olid isiklikud relvad, mis olid laskjale maksimaalselt mugavaks tehtud. See on kui väike vihje kõikidele ülejäänutele. Tähtsamateks tuunimise elementideks olid kabad, kompensaatorid ja loomulikult optika. Vaba klassi võitja relval oli optiline sihik. Teisele kohale tuli punatäpp sihik. 300 m distantsil lasid need relvad peaaegu identse […]

TALVEPÜSS 21

TARELA – Toompe sektsiooni treeningvõistlus JUHEND Kaitseliidu Toompea malevkonna taktikalise laskmise meeskond korraldab Tallinna Reservväelaste Laskespordiklubi (TARELA) treeningute raames veebruaris treeningvõistluse. Üritus toimub kahel päeval: Esimesel päeval on laskjatel võimalik tutvuda radadega ja erinevate relvadega ning proovida nende läbimisel erinevaid taktikaid. Teisel päeval toimub mitteametlik SRA võistlus 5 rajaga. EESMÄRK Tutvustada ja treenida taktikalist laskmist Toompea malevkonna kaitseliitlaste seas. Tegemist on treeningvõistlusega, mis tähendab, et võistlejatele antakse tagasisidet soorituse kohta. Eesmärk läbi viia treening selliselt, et ka need kaitseliitlased, kes ei ole varem taktikalise laskmise võistlustega kokku puutunud, võiksid üritusest osa võtta. Treenida koos partneritega väljastpoolt Toompea malevkonda, kellega meil võib reaalsete kriiside ajal tekkida vajadus teha koostööd. II AEG JA KOHT Treeningvõistlus toimub 19.-20. veebruaril 2021 Kaitseliidu Männiku lasketiirus, […]

Talvematka väikesed õppetunnid

Veel hommikul piiksatas telefon ja tõi sõnumeid, et sõbrad ei saa matkale tulla. Mis teha? Selline on elu. Ise olin endale lubaduse andnud ja nii ma teele läksin. Rong viis mind Kehrasse, kus kohtasin Mats Õuna, kes oli tulnud perega. Vaatasime märga lund ja jäätuvat teed, ning otsustasime, et esimese lõigu kõnnime siiski ainult mina ja Vabadussõja aegses kostüümis Mats. Tallinna ümbritseb kõigepealt suhteliselt avatud maastikuga ja tihedate asulatega vöönd, mille järel tuleb aga metsane vöönd. See algabki umbes KEHRA kohast. Tolle laupäeva hommikuks taandus talv Eestile iseloomulikuks heitlikuks sulaks, kus soojakraade oli napilt 2 või 3. Kõige esimese asjana katsetasin matka alustamiseks teooriat, et “paigalseistes peab veidi külm olema”. Nii oli mul seljas 1 kihina spordisärk, seejärel vägagi ühukene […]