Toompea delegatsioon Soomes.

 

  1. veebruaril külastas Toompea malevkonna 10 liikmeline delegatsioon Soome mereväe baasi Porkkalas. Tegemist oli vastuvisiidiga Soome reservväelaste kutsel, kes eelmise aasta suvel külastasid meie maleva baasi Plangu tänaval ja tutvusid meie „rohelise“ kompanii tegemistega ning Toompea malevkonnaga laiemalt.

Porkkala mereväebaas on üsna huvitava ajalooga. Peale Jätkusõja lõppu nõudis Nõukogude Venemaa endale rahulepingu raames  ka Porkkala poolsaarel asuva mereväebaasi. Sõlmiti rendileping, mille raames viibis poolsaarel tipphetkel umbes 30 000 Nõukogude sõjaväelast ja lisaks veel kuni 10 000 tsivilisti.

Pärast Genfi kõnelusi 1955 aastal, kus osalesid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, nõustus NSVL tagastama Soomele Porkkala baasi. Juhtus see eelkõige lääneriikide survel, kuid samas oli Porkkala baas ka oma strateegilist tähtsust rakettrelvastuse kiire arengu tõttu  kaotamas. Vastutasuks nõustus Soome pikendama Nõukogude Liiduga sõpruse, koostöö ja vastastikuse abi lepingut 20 aastaks.

Baasi külastus sai teoks eelkõige tänu Soome laevastiku veteranide ühingule, kelle aktiivsed liikmed leppisid kokku meie delegatsiooni külastuse ja organiseerisid kohtumised kontaktisikutega baasi juhtkonnast, kes viisid läbi baasi tutvustuse ja visiidi Soome sõjalaevadele.

Ringkäigu alguses tutvusime Porkkala rannikupataljoniga, mis on üks osa rannikubrigaadist (Rannikkoprikaati), mis tegeleb Soome ranniku kaitse tagamisega. Ajateenijatele on tagatud väljaõppeks väga head tingimused. Kasarmud on valminud küll eelmise sajandi kuuekümnendatel, kuid on praeguseks kapitaalselt remonditud ja meenutavad välimuselt rohkem korterelamuid, kui kasarmuid. Osaliselt on poolsaarel säilinud ka Nõukogude armee poolt ehitatud kasarmuid, mis on ka remonditud, kuid mida kasutatakse eelkõige siiski ladudena. Soomlased on osavalt kasutanud ära oma riigi geoloogilisi eripärasusi ja graniidi sisse rajanud hulgaliselt maaaluseid ladusid, samuti brigaadi juhtimispunkti.

Baasis ringi liikudes oli märgata ka meile tuttavat „õhukese riigi“ sündroomi. Enamus tegevusi, mis pole otseselt sõjalised, on antud erasektorile. Nii ajateenijate, kui ohvitseride sööklas osutas teenust erafirma ja ka näiteks ohvitseride korterelamud, mis varem kuulusid riigile, on antud erafirmade hallata.  Baasi keskel asus suur, tühi administratiivhoone, kus varem asusid postkontor, kauplus, pesumaja, kohalik baar jne. Praeguseks hetkeks on kõik suletud. Kõik see tuletas meelde sarnast olukorda Eestis, kus suletakse väikseid maakauplusi ja postkontoreid, mis pole enam rentaablid.

Peale väga maitsvat lõunasööki kohalikus ohvitseride sööklas, külastasime sadamat, kus seisavad Soome mereväe hetkel suurimad ja moodsamad Hamina-klassi raketilaevad. 250 tonnised laevad on relvastatud 57 mm Boforsi kahuriga ja kahe 12,7 mm kuulipildujaga. Samuti on laevadel neli RBS-15 laevadevastast raketti, mis valmistatud Rootsi SAAB kontsernis ja kuni kaheksa Lõuna-Aafrika päritolu õhutõrje raketti Umkhonto. Üht neist neljast Hamina tüüpi laevadest me ka külastasime. Laevad on ehitatud Soomes Rauma tehases ja soomlaste ratsionaalsust on tunda kogu laevas. Kõik vajalik on olemas ja väga funktsionaalselt paigutatud, kuid mingit liigset luksust või imepeent elektroonikat sealt ei leia. Laevameeskonnas kasutatakse lisaks elukutselistele mereväelastele ka ajateenijate abi. Lahingvalmiduses laeva meeskonnas on neid 5 kuni 6 ja enamasti on tegu allohvitseridega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli silmaringi avardava külaskäiguga ja selle eest meie võõrustajatele muidugi suured tänud! Edaspidise koostöö raames sai kokku lepitud, et meie malevkond organiseerib sügisel Soome reservväelastele külaskäigu Ämari lennubaasi ja Toompea malevkonna delegatsioon külastab omakorda järgmisel kevadel Soome tankibrigaadi, kus kasutusel siis Saksamaalt hangitud Leopard-2 tankid, milliseid  lubati meile ka lähemalt tutvustada.